Välisinvesteeringute sissevool tekib siis, kui välismaiste organisatsioonide riiki tehtud investeeringute koguväärtus ületab riigis asuvate organisatsioonide teistesse riikidesse tehtud investeeringute koguväärtust. Üldiselt viitab suur välisinvesteeringute sissevool tugevale riigi majandusele, mis on välismaistele ettevõtetele atraktiivsem. Mõned riigid pakuvad stiimuleid, et püüda suurendada välisinvesteeringute sissevoolu.
Välisinvesteeringuid on kahte peamist tüüpi. Otseinvesteering tähendab konkreetselt riigist füüsiliste varade ostmist, näiteks tehase rajamist või kinnisvara ehitamist. Kaudne investeerimine tähendab finantsvarade, näiteks kohalike ettevõtete aktsiate ostmist välisriigis. Enamik välisinvesteeringute sissevoolu näitajaid käsitleb ainult otseinvesteeringuid.
Välismaised otseinvesteeringud võivad kontseptsioonina hõlmata mitmesuguseid tegevusi. Lisaks kinnisvara ja varade ostmisele võib ettevõte investeerida välismaale tehnoloogia ja teadmiste jagamise, juhirolli võtmise või ühisettevõttes osalemise vormis. Sellistel tegevustel ei ole alati selget rahalist väärtust ja seetõttu võib rahvastiku üldnäitajatel olla raske neid täielikult kaasata.
Sissevoolude arvude vaatamisel on oluline hoolikalt kontrollida konteksti ja definitsioone, kuna arvude kirjeldamiseks on kaks kergesti segi ajavat viisi. Üks meetod on kasutada “sissevoolu”, et viidata lihtsalt välisinvesteeringute kogusummale riigis. Teine meetod on kasutada “sissevoolu”, et näidata, et sissetulev summa ületab väljaminevat summat, kui ka märkida nende kahe erinevus. Viimast meetodit võib segaduse vältimiseks nimetada netosissevooluks.
Samuti on sissevoolude arvude tõlgendamiseks mitu võimalust. Üks on lihtsalt vaadata laekuvat kogusummat lihtsa suhtumisega “suurem, seda parem”, pidades meeles inflatsiooni arvessevõtmist. Teine võimalus on vaadata netosissevoolu, et näha üldist mustrit, tavaliselt suhtumisega, et rohkem raha tuleb sisse kui välja läheb, on märk atraktiivsest ja konkurentsivõimelisest majandusest. Lõpuks, selle asemel, et vaadata lihtsalt sissetuleva ja väljamineva raha toorest erinevust, võiks analüütik selle asemel vaadata nende kahe proportsionaalset suhet. See võib anda nüansirikkama ülevaate rahvamajanduse toimimisest maailma kontekstis.