Välishoius on kodumaise panga välismaises filiaalis tehtud hoius. Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide panganduseeskirjade kohaselt koheldakse välismaises filiaalis tehtud välismaist hoiust erinevalt riigisisesest hoiusest. Sellisel erineval kohtlemisel võib pankade ja klientide jaoks olla nii eeliseid kui ka puudusi. Mõnes piirkonnas on pangad organiseerunud, et kasutada ära välismaiste hoiuste vastuvõtmise eeliseid.
Paljudel pankadel on filiaalid välismaal. Neid kontoreid kasutatakse emapanga haarde ja võimaluste laiendamiseks. Klientidel võib olla vaja reisides oma kontodele juurde pääseda ning välismaal asuvate filiaalide olemasolu võib hõlbustada ülekandeid nii pangasiseselt kui ka panga ja teiste finantsasutuste vahel. Väliskontorite olemasolu annab pankadele ka sidemeid potentsiaalsete uute klientidega. Kõigil neil põhjustel loob kodumaine pank tavaliselt ühe või mitme harukontoriga tugipunkti teistes riikides.
Nendes filiaalides tehtud välismaise hoiuse suhtes ei kehti samad reeglid kui siseriiklikule hoiusele. Riigid ei saa oma finantsregulatsioone teistele riikidele peale suruda, seega ei ole võimalik kehtestada määrusi, mis järgiksid panku välismaal. Sellest tulenevalt ei kehti välismaise hoiuse suhtes kohustusliku reservi nõue, see ei pea olema kindlustatud nagu siseriiklikud hoiused ja seda koheldakse regulatiivsetel põhjustel erinevalt. Tuleb märkida, et kodanikel on endiselt välismaiste hoiuste maksukohustus, kuna maksuagentuurid ei hooli sellest, kus raha on, ja tegelevad eelkõige kontol oleva nimega.
Ameerika Ühendriikides meelitasid offshore-pangandusettevõtted kodumaistest pankadest eemale mitmed ettevõtted ja eraisikud, kes asutati lõdva finantsregulatsiooniga riikides. Inimesed kasutasid neid eeskirju raha hoiustamiseks keskkondades, kus nende rahalisi vahendeid nii tähelepanelikult ei kontrollita. Vastuseks hakkasid mitmed kodumaised pangad avama filiaale, et nad saaksid vastu võtta välismaiseid hoiuseid, pakkudes võimalust klientide hoidmiseks.
Välismaise sissemakse tegemisega võivad kaasneda ohud. Pangandussektorit reguleerivad eeskirjad on kehtestatud põhjusega, et kaitsta pangatarbijaid, ja hoiuste tegemine piirkondades, kus reguleerimine ei allu, võib inimesi ohustada. Kui kliente hoida soovivad pangad tõenäoliselt klientidele kuuluva rahaga valesti ümber käivad, siis panga maksejõuetuse või muu probleemi korral võivad välismaised hoiused kaotada. Usaldusväärse nimega pangandus ei pruugi majandusliku ebakindluse perioodidel garanteerida.