Väline resorptsioon toimub siis, kui hambajuure pind muutub põletikuliseks ja keha ründab juure, põhjustades selle hävimise või lahustumise. On kahte tüüpi resorptsiooni – sisemine ja välimine. Väline resorptsioon erineb sisemisest, kuna hamba hävimine algab hamba välispinnalt, mida tuntakse ka tsemendina, ja liigub seejärel läbi hambakoe juureni. Seda tüüpi resorptsioon on tavaliselt palju raskem ja põhjustab peaaegu alati hamba väljatõmbamise.
Välise resorptsiooni põhjus on mõnikord ebaselge, kuid on palju olukordi, mis võivad põhjustada hambajuure lahustumise. Näiteks teisest hambast või ortodontilistest materjalidest tulenev surve võib põhjustada hamba välispinna trauma, mida mõnikord täheldatakse lastel, kes on tabanud tarkusehambaid, mis avaldavad survet tekkivale hambale. Bakterid, mis põhjustavad infektsiooni või põletikku, võivad samuti põhjustada keha rünnakut ja hammaste hävitamist. Lisaks võib selle seisundi tagajärjeks olla ka vägivaldsest löögist põhjustatud hambatrauma – keha üritab hamba katkiseid osi lahustada, mis võib lõppeda juure täieliku resorptsiooniga.
Kui hamba trauma on tekkinud, kinnituvad osteoklastid, luukoe hävitav rakutüüp, juure pinnale ja hakkavad lahustama hambajuure välimist kihti. See protsess jätkub kuni hamba sisejuureni, hävitades veresooni ja närvikudet ning põhjustades hambakroon lõdvenemise ja ebastabiilsuse. Hamba resorptsioon toimub siis, kui kahjustatud on kogu hammas, sealhulgas luu, side ja kroon.
Mõnikord asendatakse lahustunud juurekoest jäänud ruum luuga. Luu kinnitub hamba külge protsessis, mida nimetatakse anküloosiks. Luu hakkab aga muutma ka muud ümbritsevat hambakudet luuks, mis võib põhjustada veelgi tõsisemaid hambaprobleeme.
Välisest resorptsioonist kahjustatud hammas tuleb peaaegu alati eemaldada, sest lahustumisprotsess võib levida ka teistele ümbritsevatele hammastele; sisemise resorptsiooniga hamba võib juureravi abil siiski päästa. Kui hammas on eemaldatud, paigaldatakse implantaat. Välise resorptsiooni sümptomitega inimene peaks viivitamatult pöörduma hambaarsti poole, et saada lisateavet välise resorptsiooni kohta ja määrata ravitee.