Valgendav kosmeetika on looduslik ja keemiline kosmeetika, mida kasutatakse iluprotseduurides naha ja hammaste valgendamiseks. Kosmeetilised valgendavad pastad, kreemid, losjoonid, seebid ja ravimid on olnud kasutusel iidsetest aegadest ning neid on tänapäevalgi palju kasutatud. Koos selliste toodete populaarsusega on olnud ja jätkub vaidlusi naha valgendamise rassistlike aspektide üle, samuti muret selle ohutuse ja pikaajaliste tervisemõjude pärast. Hammaste puhul teeb murelikuks see, kas sage hammaste valgendamine ja peroksiidvalgendamine võib põhjustada hambaemaili ja igemekoe kahjustusi.
Alustuseks võib see aidata mõista, kuidas valgendav kosmeetika toimib. Hammaste valgendustooted parandavad hammaste välimust, suunates ja nõrgestades hambaemaili pigmentmolekule. Nahka valgendavad ained aga sihivad naha epidermises oleva melaniini pigmendi, lagundavad või pärsivad melaniini moodustumist ja muudavad pigmendi värvituks. Selle tulemusena hakkab nahk oma tavalisest toonist kahvatum või heledam välja nägema. Selline mõju on eriti ilmne tumedanahalistel inimestel.
Valgenahalised kasutavad ka valgendavat kosmeetikat, peamiselt tedretäppidest vabanemiseks, vanuselaikude heledamaks muutmiseks ja naha pigmentatsiooniprobleemide ühtlustamiseks. Valgendamist võib läbi viia ka sellise meditsiinilise seisundi nagu vitiligo raviks. Selle häire korral tekivad inimese kehale heledamad laigud, mida valgendades saab anda nahale ühtlasema välimuse.
Enne mis tahes tüüpi nahka valgendava kreemi, nahka valgendava kreemi või nahka pleegitava aine kasutamist on oluline konsulteerida litsentseeritud dermatoloogiga. Kõik koostisained ei ole alati etikettidel loetletud ja mõned valgendavad kosmeetikatooted võivad sisaldada kahjulikke kemikaale, nagu hüdrokinoon ja klobetasoolpropionaat. Hüdrokinoon võib nahale tekitada sinakasmustaid laike ja täppe ning steroidid, nagu klobetasool, võivad pärssida keha loomulikke steroide ja põhjustada selliseid probleeme nagu hüpertensioon. Valimatu kasutamine võib põhjustada ka mõningaid kahetsusväärseid reaktsioone, nagu püsivalt pleegitatud nahk, laiguline nahk, ärritusele kalduv nahk või õhuke nahk, mis on kergesti muljutud ja päikese käes kahjustatav. Võimalik on ka nahavähk.
Samuti on hea mõte külastada litsentseeritud hambaarsti hammaste valgendamiseks. Jäävhamba või igemekahjustuse tõenäosus väheneb, kui protseduur viiakse läbi professionaalselt. Tavaliselt piisab hammaste valgendamisest üks või kaks korda aastas.