Valged lõvid, tehniliselt tuntud kui Panthera leo krugeri, on uskumatult haruldane lõvitüüp, mis on pruuni asemel heledat kreemikat või valget värvi; siiski on nad kõigis muudes füüsilistes aspektides samad, mis tavalõvid. Värvus tuleneb geneetilisest seisundist ja nad võivad sündida tavalistel lõvidel või nendel, kellel on see geneetiline seisund, kas loomulikult või seetõttu, et inimesed aretavad neid selle värvi jaoks, et suurendada nende arvukuse vähenemist. Need loomad on pärit Lõuna-Aafrikast ja kipuvad olema kõige aktiivsemad öösel. Nagu kõik lõvid, elavad ja jahivad nad tavaliselt kahe- või enamaliikmelistes rühmades ning eelistavad toiduallikana suuri imetajaid.
Peamine erinevus valge lõvi ja tavalise lõvi vahel on tema karvkatte värv. Nagu tavaline lõvi, elavad valged lõvid tavaliselt 10–20 aastat, olenevalt sellest, kas nad kasvavad üles looduses või vangistuses. Isastel on suur eristatav valkjas kuni valge lakk, mis sarnaneb nende karvkatte värviga, samas kui emastel lõvidel on selles piirkonnas tavaliselt vähe või üldse mitte eristatavaid karvu. Emased võivad täiskasvanuna kaaluda kuni 400 naela (182 kilogrammi), isased aga kuni 550 naela (250 kilogrammi).
Leutsismi nime all tuntud geneetiline seisund on tavaliselt valgete lõvide ainulaadse värvuse põhjuseks ja kahe standardvärvi lõvi sündinud poegadel võib see haigus tekkida. Leutsismi põhjustab retsessiivne geen, mida saab edasi anda kas emalt või isalt. Kuigi lõvid võivad tunduda albiinodena, mis tekib siis, kui looma nahal või karval puudub pigment, on see harva nii. Enamikul on naha ja silmade pigmentatsioon normaalne; ainult karusnahk on teist värvi.
Looduses sünnivad nad tavaliselt kahele tavalõvile, kuna looduses pole tavaliselt piisavalt valgeid lõvisid, et kaks saaks paarituda. Mõned pühamud üle maailma kasvatavad neid spetsiaalselt, et püüda seda haruldast olendit säilitada. Oma karvkatte ainulaadse värvi tõttu on valged lõvid salaküttide seas sageli hinnatud ja inimesed tapsid neid sihikindlalt mitu sajandit. Sel põhjusel leidub looduses sellist kohta uskumatult harva.
Valge lõvi looduslik kodu on Lõuna-Aafrika, täpsemalt Krugeri rahvuspargi lähedal asuv Timbavati ulukikaitseala. Zimbabwe ja Mosambiigiga piirneva piirkonna valged lõvid magavad suurema osa päevast ja jahivad öösel, sageli just siis, kui päike tõuseb või loojub. Looduses reisivad valged lõvid paarikaupa või osana uhkusest koos teiste mis tahes värvi lõvidega. Prides koosnevad tavaliselt kahest isasest ning valikust emastest ja poegadest ning valged lõvid toituvad sebradest, pühvlitest ja gnuudest, keda emased jahivad.