Rahanduse ja kinnisvara planeerimise küsimustes on vajaduste lähenemisviis strateegia, mida kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kui palju elukindlustust on vaja üksikisiku või perekonna vajaduste katmiseks. Idee on kindlaks teha elukindlustuse summa, mis on vajalik, et aidata pereliikmetel kindlustatud isiku surma korral säilitada õiglane elatustase, hallates samal ajal elu lõppemise kulusid ja võimalikke tasumata võlgu. Selle lähenemisviisi kohaselt arvestatavate kulude ulatus sõltub üksikisiku või perekonna olukorrast.
Kinnisvara planeerimise vajaduste käsitlus keskendub teistsugusele levinumale strateegiale, mida tuntakse inimelu lähenemisviisina. See strateegia keskendub rohkem sellele, kui palju elukindlustust oleks vaja rahalise kahju hüvitamiseks juhul, kui kindlustatu peaks surema. Siin on eesmärgiks määrata kindlaks kindlustussumma, mis on vajalik status quo säilitamiseks, nagu oleks kindlustusvõtja veel elus ja teeniks tulu. Kindlustussumma arvutamisel võetakse sageli arvesse kindlustatu vanust ja üldist tervislikku seisundit, aastapalka ja tööga kaasnevaid hüvitisi ning kindlustusvõtja pensioni või pensioniplaani tüüpi. Kuigi see lähenemisviis käsitleb paljusid samu kulutusi nagu vajaduste lähenemisviis, ei pea paljud seda kõikehõlmavaks.
Vajaduste lähenemisviisi kasutades võib kaasata palju erinevaid kulusid. Eluea lõppemisega seotud kulud, nagu matusekulud, kõik riigi- või kinkemaksud, mida hinnatakse, testamendi tõestamise õigustasud, pärandvara haldajate kantud kulud ja eluea lõppemisega seotud ravikulud on vaid mõned näited. Lisaks kuuluvad valemisse ka sellised küsimused nagu hüpoteeklaenude, muude laenude, krediitkaardivõlgade, alaealiste laste hooldus- ja õppekulud ning üldised toimetulekutoetused.
Üks vajaduste lähenemisviisi eeliseid on see, et see kaldub tegelema nii pikaajaliste vajadustega kui ka koheste kulutustega, mis tekivad pärast lähedase surma. Veendudes, et on piisavalt katet ravi-, matuse- ja muude kulude katmiseks, mille eest tuleb kiiresti hoolitseda, ei pea surnud ellujääjad leinaprotsessi ajal raha pärast muretsema. Samas aitavad vajaduspõhiselt loodud elukindlustuskaitse sätted tagada, et lähedastele jätkub finantsstabiilsus ka pikemas perspektiivis. Õigesti arvutatuna annab kindlustuskaitse kõigile asjaosalistele lisaaega, et kohaneda kindlustatu kahjuga ja naasta elamise juurde.