Vaimne elamine on meetod oma tegude, hoiakute ja käitumise läbiviimiseks vaimse teadlikkuse ja mõtteviisiga. Isik, kes praktiseerib vaimset elu, ei pea tingimata järgima ühtki religiooni või konfessiooni; tegelikult paljud, kes juhivad oma elu nende ideede järgi, ei samastu kindla religiooniga. Oma elu elamine avatuse, meele ja mõtte kohalolekuga ning vaimsete põhimõtete teadvustamisega moodustab vaimse elu aluse.
Kõik inimesed seisavad vastavalt vaimsele elule valiku ees. Inimene võib valida kas materialistliku või vaimsetest põhimõtetest juhinduva elu. Kui inimene teeb teadliku otsuse hakata elama vaimset elu, on ta teinud valiku alustada vaimset teekonda, nähes maailma vaimse tähtsuse suhtes tundlikult ja kuidas see tähendus võib tema teadlikku elupraktikat teavitada ja kujundada.
Teadlikult elamine, mida mõnikord nimetatakse ka teadlikuks eluks, on praeguses hetkes elamise kunst. Kuna ühiskond võib mõnikord survestada inimest pidevalt planeerima, valmistuma, unistama ja meeles pidama, on seda palju lihtsam öelda kui teha. Kui aga keegi elab praeguses hetkes, tegeleb ta ainult nende probleemide ja muredega, mis sel hetkel kerkivad ja kaovad. Selle tulemuseks on suurem teadlikkus teda ümbritsevast maailmast ja tundlikkus nii üksikisiku kui ka ümbritseva maailma vajaduste suhtes.
Vaimne elu tähendab maailma nägemist millekski suuremana kui selle osade summa. Kuigi praktikud ei pruugi järgida määratletud religiooni või vaimset praktikat, kipuvad nad nägema kogu elu omavahel seotuna, mis pärineb samast allikast, olgu see siis jumal, loodus või kosmos, ning seisavad silmitsi sama tüüpi rõõmude ja väljakutsetega. Vaimsed elavad järgijad püüavad muuta maailma paremaks kohaks, uurides ennast ja oma suhet teistega.
Nende vaimse elu põhimõtete juured on peaaegu kõigis suuremates maailma religioonides ja vaimsetes praktikates. Kristlus, budism, hinduism ja paganlus on vaid mõned usuliste veendumuste süsteemid, mis toetavad neid põhilisi voorusi. Vaimne elu sisuliselt eemaldab religioosse pühendumise dogma ja piiravamad aspektid, muutes selle praktika elavaks ja hingavaks üksuseks, mida saab hõlpsasti igapäevaellu kaasata. Seda ideed on läbi aegade toetanud ka lugematud filosoofid ja akadeemikud.