Maksehäireriski all mõistetakse võimalust, et laenuvõtja ei suuda laenuga kaasnevat põhimõtet või intressi tagasi maksta. Pangad hindavad sageli enne raha laenamist potentsiaalse laenuvõtja maksejõuetuse riski. Kui laenul on kõrge risk, võib see olla kõrgema intressimääraga või selle võib üldse tagasi lükata.
Tagatud krediidiliini puhul, näiteks kodu- või autolaen, on maksejõuetuse risk väga oluline, kuid laenuandjal on ka valikuvõimalusi, kui laenuvõtja ei suuda tagasi maksta. Laenu maksejõuetuse korral saab kodu arestida ja auto tagasi võtta. Kuid see protsess on tavaliselt väga töömahukas ja võib maksta tuhandeid dollareid. Paljudel juhtudel ei pruugi laenuandja kogu laenusummat tagasi maksta, kuid esmatähtis on katta vähemalt osa kahjust.
Suurim maksejõuetuse risk on seotud tagatiseta krediidiliinidega, näiteks krediitkaardiga. Tagatiseta krediidiliini puhul võib laenuandjal olla maksejõuetuse korral võimatu suurt osa investeeringust tagasi saada. Krediitkaardid ja muud tagatiseta krediidiliinid kannavad seetõttu maksejõuetuse korral suuremat riski. Sel põhjusel võib seda tüüpi laene olla raskem hankida kui muud liiki, mis kasutavad omakapitali tagatisena.
Mõnel juhul, kui tegemist on madala maksejõuetuse riskiga isikutega, võib krediitkaardiettevõte pakkuda nii madalat või peaaegu sama madalat intressimäära, nagu laenuvõtja võib tagatisega laenu puhul leida. Tavaliselt on see turundusstrateegia, mida kasutatakse hea krediidiajalooga tarbijate meelitamiseks. Kui aga makse jääb tegemata või isegi hilineb, võib intressimäär kolmekordistuda, võib-olla isegi neljakordistada. Kui intressimäära suurendatakse, võib see jääda sellesse punkti kogu konto eluea jooksul.
Üksikisikute maksejõuetuse riski hindamiseks võivad laenuandjad potentsiaalsete laenuvõtjate järjestamiseks kasutada hindeid, mille on saanud üks kolmest suuremast krediidibüroost. Kõrgem skoor näitab paremini paremat krediidireitingut ja väiksemat riski laenuandja jaoks. Ameerika Ühendriikide keskmine krediidiskoor on 723. Samas ei ole laenuandjatel kohustust pakkuda laenu ülisoodsatel tingimustel, lähtudes sellest, et tarbija krediidiskoor on sellest kõrgem.
Sarnaselt üksikisikutele hinnatakse ka ettevõtteid ja valitsusi maksejõuetuse riski suhtes. Krediidiskoori asemel hinnatakse nende üksustega seotud maksejõuetuse risk AAA-lt D-le. Kõiki, mis on alla BBB reitingu, loetakse rämpsvõlakirjadeks. Seda tüüpi võlakirjade maksejõuetuse risk on suurem, kuid ka intressimäär on kõrgem. Iga investor peab ise otsustama, kas väljamakse kaalub üles riski.