Väikese doosiga kompuutertomograafia (CT) skaneerimine annab minimaalse kiirgusega pildi patsiendi keha sisemusest. See vähendab riske patsiendile, piirates üldist kiirguskiirgust seoses meditsiinilise pildiuuringuga. Kompromiss väikese annusega CT-skaneerimisega on see, et piltide eraldusvõime ei pruugi olla testi vajaduste rahuldamiseks piisav. CT-tehnoloogia areng on kaasa toonud väikese doosiga seadmete märkimisväärse paranemise, muutes suuremad kiirgusdoosid üha ebavajalikuks.
Seda tüüpi meditsiinilise pildiuuringu puhul lamab patsient laual, samal ajal kui röntgenikiirgus teeb keha sisemusest pilte, mida nimetatakse viiludeks. Viilud saab arvutiprogrammis uuesti kokku panna, et luua kolmemõõtmeline pilt, mis paljastab huvitavad struktuurid, ebanormaalsed kasvud ja muud omadused. Üks CT-tehnoloogiaga seotud probleeme on see, et see võib hõlmata suurt kiirgusdoosi kõigi vajalike lõikude hõivamiseks, mis võib suurendada vähi või muude probleemide riski hilisemas elus.
Patsientidel, kes saavad väikese doosi skaneerimise, on palju väiksem kiiritus. Seadmed võivad kasutada ka mitut detektorit, mis võimaldab korraga jäädvustada mitut lõiku. See vähendab aega, mille patsient peab masinas veetma, ja vähendab ka üldist annust. Tehnikud saavad hoolikalt arvutada seadme annustamissätted, et kohandada neid patsiendi jaoks, tehes väikese annusega CT-skanni, mis tagab piisava eraldusvõime ja patsiendile kõige väiksema riskiga.
Kiirguskiirguse vähenemise tase võib sõltuda seadmetest ja skaneeritavast kehapiirkonnast. Väikese doosiga CT-skaneerimine võib mõnel juhul kasutada 90% vähem kiirgust, samas kui teistel juhtudel on see vähem dramaatiline. Patsiendid, kellel on kiirgusega kokkupuute kohta küsimusi või muresid, võivad seda arutada nii tehniku kui ka testi telliva meditsiiniteenuse osutajaga, et saada lisateavet CT-skaneerimise riskide ja eeliste kohta.
Võib juhtuda, et väikese doosiga CT-skaneerimine ei ole asjakohane, kuna see ei paku piisavat kujutise selgust. See võib sõltuda uuringu tellimise põhjusest, patsiendi spetsiifilistest omadustest ja kasutatava varustuse tüübist. Arstid saavad patsientidega võimalusi arutada ja olukorra üle vaadata, et teha kindlaks, milline testimine oleks kõige sobivam. Nad tahavad vältida vajadust korrata testi teise pildikomplekti jaoks.