Vaibarästik, mida mõnikord nimetatakse ka saetud rästikuks, on mürgine madu, mida leidub peamiselt Aafrikas ja Indias. See roomaja on tuntud selle poolest, et suudab kiiresti ja ilma hoiatuseta lüüa. Tavaliselt on see väga mürgine, nii et hammustus võib sageli lõppeda surmaga. Maol on tavaliselt pruunid või hallid märgid, mis kipuvad roomajat maskeerima, muutes selle märkamise sageli raskeks enne, kui inimest hammustatakse.
See madu on tavaliselt 14.96–23.62 tolli (38–60 cm) pikk, kuid mõnikord võib see olla kuni 31.5 cm (80 tolli) pikk. Vaibarästiku pea on mõnevõrra laiem kui ülejäänud keha. Samuti on see pealt tasane, kergelt ümara koonuga. Kaalud katavad looma pead ja kõhtu.
Vaibarästik on tavaliselt hall või pruun, perioodiliste valgete laikudega peas või selle lähedal. Selle tagaküljel on sageli rombikujuline muster, mis sarnaneb vaskpea mao mustriga. Selle roomaja värvused aitavad tal peituda kivide või puude lõhedesse. See võib end isegi liiva sisse matta, jättes ainult pea paljaks.
Nende madude puhul on teatatud rohkem ussihammustustest kui enamikust teistest mürgistest rästikutest. See on osaliselt tingitud asjaolust, et need loomad on sageli silmapaistmatud ja inimesed komistavad neile juhuslikult. Nad on kiireloomulised roomajad, keda ei pea ilmtingimata enne löömist provotseerima. Maod on äärmiselt kiiresti liikuvad ja hoiatavad vähe või üldse mitte, et nad kavatsevad rünnata.
Lisaks sagedasele hammustamisele kannab vaibarästik endas palju mürki. Keskmine madu võib hammustuse kohta edastada kuni 12 mg. Tavalise täiskasvanu jaoks on surmav annus vaid umbes 5 mg. Sel põhjusel surevad inimesed, keda see roomaja on hammustanud, sageli enne, kui nad saavad arstiabi.
Vaibarästik sööb tavaliselt sisalikke, konnasid ja suuri putukaid. See võib süüa ka skorpione ja sajajalgseid, kui need on saadaval. See madu ei otsi üldjuhul üht saakloomi teist, vaid pigem valib need liigid, mida on kõige lihtsam püüda.
Emane vaibarästik kannab poegi oma keha sees, kuni nad on sündimiseks valmis. Maod arenevad munade sees, mis kooruvad üsas vahetult enne sündi. Igas pesakonnas võib olla kuni viisteist järglast ja enamus sünnib suvekuudel.