Vaibakakk, teaduslikult tuntud kui Ajuga reptans, on Euroopas levinud taimeliik. See mitmeaastane taim kuulub piparmündi perekonna Lamiaceae perekonda Ajuga ja kannab muid üldlevinud nimetusi, nagu rämps, rämps ja vaibalill. Aiataimel on tumerohelised lehed, millel on lillade esiletõstetud varjundid. Sellel taimel on kergelt laineliste servadega rosettlehed, mis on umbes 3 tolli (7.6 cm) pikad ja 1 tolli (2.5 cm) laiad. Algne tehas saadab maa-alused stolonid välja uute piirkondade levitamiseks ja koloniseerimiseks.
Vaibakakk õitseb viljakas, savises ja üsna happelises pinnases kergelt niisketes kuni mesilistes tingimustes. Kui muld on niiske või halvasti kuivendatud, võib taimel tekkida võramädanik, mis levib kiiresti. See liik võib eelistada niisket mulda, kuid talub ka põuda. Varjutatud aladel või osalise päikese käes võib see taim sobida muru asendajaks või kasutada kiviteede määratlemiseks. Täieliku päikese käes kasvatamisel kipub vaibakäpp tootma väiksemaid lehti, kuid rohkem lilli naelu.
Lisaks aedadele või muruplatsidele on kõige levinumad elupaigad puukoolid, metsamaa servad ja õuede servad. Looduslikes piirkondades peetakse taime potentsiaalselt invasiivseks. See maapealne taim võib aidata vältida mulla erosiooni, kuna sellel on ulatuslik juurestik. Seda kasutatakse tavaliselt ka haljastustehnikates, nagu massiline istutamine, kaminakujundus ja metsaaedad.
Vaibakakk on maapinnal roomav taim ja sellel on tervendava ürdi maine. Mõned põlisrahvad kutsuvad seda ka puuseparohuks, kuna seda kasutatakse taimse ravivahendina tugeva verejooksu ennetamiseks. Tervet rohtu kasutatakse meditsiiniliselt. Maist juuni alguseni on selle taime lehed parimas vormis ning see periood on kõige ideaalsem aeg taimede kokkukorjamiseks ja kuivatamiseks. Vaibapukk võib olla tõhus hemorraagiavastane ravim, kuid kõik taimeosad on seespidiselt manustatuna mürgised.
Selle kahehuulelise õiekorollaga torukujulised õied on tumesinakaslillad ja ilmuvad pööristena, mis ulatuvad õitsva varrest maksimaalselt 10 tolli (25 cm) kõrgusele. Nende lillede tolmeldamise eest vastutavad kimalased ja muud pika keelega mesilaste liigid. Vaibapudrutaim meelitab ligi ka liblikaid ja koolibri. Küülikud ja hirved häirivad taime lehestikku harva ning see ei ole vastuvõtlik ühelegi tüüpi kahjuritele.