Vahetusvõrrand on majandusteooria, mis näitab ühiskonnas oleva raha hulga mõju hinnatasemele. Võrrandi kohaselt korrutatakse rahasumma selle kulutamise kiirusega, et võrdsustada kulutuste summa. See võrrandi osa võrdub hinnatase korrutatuna tehingute arvuga. Üldiselt näitab vahetusvõrrand, et rohkem raha ühiskonnas põhjustab lõpuks inflatsiooni.
Majandusteadlased on sageli mures põhjuste pärast, miks hinnad konkreetses ühiskonnas tõusevad ja langevad, ning mõju, mida hinnad avaldavad selle ühiskonna üldisele majanduslikule tervisele. Inflatsioon võib ühiskonna vaesematele liikmetele tõsist kahju tekitada, mistõttu on hinnataseme hoidmine mõistlikul tasemel ülimalt tähtis. Kuna kogu ühiskonnas liigub rohkem raha, kipub see hindu tõstma. See on raha kvantiteedi teooria põhiprintsiip ja vahetusvõrrandi eesmärk on näidata, kuidas see juhtub.
Näitena vahetusvõrrandi toimimisest kujutage ette, et ühiskonnas on 50 ühikut raha. Neid 50 ühikut kulutatakse antud ajavahemiku jooksul kokku viis korda. Viis korda on võrrandis olev kiirus ehk V ja 50 ühikut on rahapakkumine ehk M. M korrutamine V-ga annab kulutuse summa, mis tähendab antud juhul, et kulu on 250 ühikut või viis korda 50.
Vahetusvõrrandi teisel poolel on tootjate reaktsioon majanduses. See võrrandi osa on hind ehk P, korrutatuna tehingutega ehk T. Kui kaubatootjad seavad keskmiseks hinnaks 25 ühikut, tähendab see, et tehingute summa saavutataks võrrandi ümberpööramisel ja kaupade kulu jagamisel. 250 ühikut 25 võrra, mis annab sel perioodil kokku 10 tehingut.
Vahetusvõrrand näitab, et hinnataset mõjutab otseselt ringluses oleva raha hulk. Kuna ühiskonda valatakse rohkem raha, saavad tootjad reageerida mitterahaliselt, tõstes hindu, et olla kursis suurenenud nõudlusega oma toodete järele. Tasakaal saavutatakse siis, kui nõudlus on rahuldatud ja rahaline pakkumine ammendunud. Sel hetkel hakkavad hinnad tagasi langema, luues ostjate ja müüjate vahel mingi ringikujulise mustri.
SmartAsset.