Vähemusõigused viitavad üksikisiku või rühma õigustele, keda on ülejäänud elanikkonnaga võrreldes vähe. Rahvusvahelise õiguse kontekstis puudutavad vähemuste õigused kõige enam rahvuslikke, etnilisi, usulisi või keelelisi vähemusi, kuid leidub ka teisi vähemusrühmi. Vähemusrahvuse õigused muutuvad regulaarselt koos vähemuse staatusega, mille määrab asukoht. Näiteks USA juudi meest peetakse usuvähemusse, samas kui Iisraelis kuuluks sama mees enamusse.
Globaalse teadlikkuse suurenemise ja inimõigustele keskendumise tõttu on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) teinud deklaratsiooni vähemuste õiguste kohta. Deklaratsioon ei ole seadus, kuid paljud riigid, eriti demokraatlikud riigid, on kohustatud selle sisust kinni pidama, kuna nad on sõlminud lepingud. Kuigi endiselt on palju riike, kes rikuvad jämedalt inimõigusi, eriti vähemuste puhul, pakub ÜRO deklaratsioon vähemuste õiguste kohta põhjaliku selgituse.
1992. aastal vastu võetud rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon edendab ülemaailmselt inimõigusi ja isikuvabadust, sõltumata rassist, soost, keelest või usutunnistusest. Deklaratsioonis nimetatud vähemuste konkreetsed õigused hõlmavad vähemusrühma õigust tunda rõõmu oma kultuurist, praktiseerida usuvalikut ja kasutada oma keelt, kartmata diskrimineerimist.
ÜRO deklaratsioon sisaldab ka seda, et vähemusrühmadesse kuuluvatel inimestel on õigus osaleda kõigis eluvaldkondades, mis hõlmavad kultuurilist, usulist, sotsiaalset ja majanduslikku tegevust. Lisaks on vähemusrühmadel õigus asutada ja korraldada oma ühendusi. Nad võivad valida, kas kasutada oma õigusi või mitte kasutada neid diskrimineerimata.
Riigid, kes järgivad ÜRO deklaratsiooni, on kohustatud võtma erimeetmeid vähemuste õiguste tagamiseks. Kui riigid loovad uusi seadusi, programme ja poliitikaid, peavad nad seda tegema vähemuste parimaid huve silmas pidades. Samuti peavad riigid looma vähemustele soodsad tingimused oma kultuuri, religiooni, tavade ja keele praktiseerimiseks, kui see ei riku riiklikku seadust. Nende tingimuste loomine saavutatakse sageli hariduse kaudu.
Näiteks peavad rahvused hõlmama vähemustele võimalusi õppida oma emakeelt ja saada emakeeles õpetust. Lisaks kutsutakse riike üles edendama vähemuste kultuuri, ajaloo, traditsioonide ja keele tundmist oma riigis, et soodustada rahumeelseid suhteid vähemusrühmade ja enamuse vahel. Samuti julgustatakse riike edendama vähemuste tegevust oma riigis toimuvate majanduslike ja poliitiliste arengute raames.