Vabalt voolav mahl on toodetud mahl, mis voolab enne pressimist viinamarjade koorest vabalt välja. Viinamarjade loomulik kaal, kui need on üksteise peale laotud, kipub põhjustama veidi mahla eraldumist. Kuna mahla ei pressi pressiga, sisaldab mahl palju vähem tanniine ja on seega vähem mõru. Seda nimetatakse mõnikord “üllas mahlaks” ja see on kallim, kuna seda on vähem ja seda peetakse kvaliteetsemaks.
Võimalik, et saate osta tasuta jooksvat mahla looduslike toiduainete kauplustes või peate selle tellima Internetist. Seda on väga raske saada, välja arvatud juhul, kui ostate kääritatud mahla veini kujul. Veinivalmistajad võivad vabalt voolavast mahlast valmistada spetsiaalset või “valitud” veini. Need on sageli ühed kõige kõrgema hinnaga veinid ja tavaliselt on punastel veinidel magus puuviljane kvaliteet, mis erineb pressitud viinamarjadest valmistatud tavalistest punastest veinidest.
Prantsuse veinitootjad määravad üldiselt üllast mahlast valmistatud veinitüübid. Neid nimetatakse vin de goutte’iks. Pressitud viinamarjadest valmistatud veini nimetatakse vin de presse. Kõik veinid ei ole konkreetselt üks või teine. Vabalt voolanud mahla ja pressitud mahla võib kombineerida, kusjuures üllas mahl võimaldab vähendada pressitud mahlas sisalduvate tanniinide sisaldust veinis.
Veinivalmistajad püüavad eemaldada osa tanniinist, viinamarjade kestades ja seemnetes leiduvast looduslikust valgust, mis on väga happeline. See ei pruugi alati kasulik olla. Kuigi mõned inimesed võivad olla tanniinide suhtes allergilised, võib arvata, et need happelised valgud võivad olla südame tervisele kasulikud. Retsept “klaas punast veini päevas”, mida arstid praegu mõnele patsiendile annavad, viitab sellele, et vabalt voolavast mahlast valmistatud vein ei pruugi olla parim valik. Sisuliselt vajate tanniine, et saada kardiovaskulaarset kasu.
Siiski põhjustab liiga palju tanniini veinis või mahlas selle väga mõru maitse. Seega sisaldab enamik veine vähemalt veidi vabalt voolavat mahla ja ka enamik mahla. Viinamarjade pressimine mahla saamiseks on siiski majanduslikult mõistlikum, kuna see annab palju suurema koguse mahla kui see, mis saadakse viinamarjade üksteise peale ladumisel või leotamisel, võimaldades neil suhkrus või hapetes leotada, et puuviljadest mahla imeda.