Mis on vaba tarkvara?

Vaba tarkvara, tuntud ka kui tarkvara libe või avatud lähtekoodiga tarkvara, on teatud tüüpi tarkvara, mida tarkvara omanik saab kasutada ja muuta, samuti edasi levitada. Sageli võib muudatusi teinud isik seda edasi levitada ja müüa, kuid see peab siiski jääma avatud lähtekoodiga. Tasuta tarkvara ei ole “vabavara” sünonüüm, mis on tarkvara, mis on tasuta kasutamiseks saadaval, kuid mida võib, kuid ei pruugi muuta. See tarkvara on mõnikord ka tasuta, kuid mõnikord nõuab selle ostmine tasu; “tasuta” nimetuses viitab asjaolule, et seda võib vabalt kasutada ja muuta.

Seda tüüpi tarkvara võib nimetada ka avatud lähtekoodiga tarkvaraks. Kõik need terminid tähendavad sama asja ja viitavad lihtsalt sellele, et tarkvara lähtekood on kättesaadav igale inimesele, kelle arvutis tarkvara on. Tarkvara lähtekood peaks jääma kättesaadavaks nii algses versioonis kui ka muudetud versioonides; kui ei ole, siis ei saa tarkvara enam tasuta lugeda. Loomulikult on inimestel vabadus teha oma isiklikud muudatused tarkvaras ja mitte jagada seda kellegagi. See, et vabadus seda teha on olemas, ei tähenda, et seda nõutakse.

Tasuta tarkvara võib olla mis tahes tüüpi tarkvara ja seda võivad kasutada kõik, kes soovivad tarkvara oma arvutisse installida. Free Software Foundationi töötas esmakordselt välja 1985. aastal Richard Stallman ja see sisaldab nelja konkreetse “vabaduse” loetelu, mis aitavad vaba tarkvara määratlemist lihtsustada. Need on “vabadus programmi mis tahes eesmärgil käivitada”, “vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja muuta seda, et see teeks seda, mida soovite”, “vabadus levitada koopiaid, et saaksite oma ligimest aidata”. ja “vabadus programmi täiustada ja oma täiustusi (ja muudetud versioone üldiselt) avalikkusele avaldada, et kogu kogukond sellest kasu saaks.”

Lisaks sellele, et tasuta tarkvara lähtekood on üldsusele kättesaadav, peab tarkvaraga olema kaasas ka tasuta tarkvara litsents või muu teade, mis annab täiendavaid õigusi. Tavaliselt on tarkvaraga kaasas ka juhend, mida tavaliselt värskendavad kasutajad, kes teevad muudatusi. Seda tüüpi tarkvara võib olla kasulik nii üksikisikutele kui ka suurematele gruppidele või ettevõtetele, kuna tarkvara saab pidevalt täiustada ja kohandada vastavalt kasutajate vajadustele.