Väävliheitmed on elektrijaamade, tehaste ja mootorsõidukite poolt atmosfääri paisatud gaasid. Nende heitmete peamine komponent on kemikaal, vääveldioksiid, värvitu, mittesüttiv ühend, mida kasutatakse mitmesugustes tööstuslikes protseduurides, kuigi seda toodavad looduslikult ka vulkaanid. See on inimestele äärmiselt ärritav, olgu see siis gaasilisel või vedelal kujul.
Vääveldioksiidi kasutatakse veini valmistamisel sageli insektitsiidina, säilitusainena ja antimikroobse desinfektsioonivahendina. Seda kasutatakse ka kuivatatud puuviljade säilitusainena, külmutusagensina, redutseeriva või pleegitusainena, laborilahustina ja väävelhappe tootmisel. Kuna vääveldioksiid on suurtes kogustes mürgine, peaks seda alati käsitsema professionaal, näiteks arst, teadlane või laboritehnik. Kui õpilane kästakse seda kasutada klassiruumis, peaks üliõpilane järgima selle potentsiaalselt ohtliku aine käsitsemisel täpselt oma professori juhiseid.
Nafta ja kivisöe põletamine tekitab väävliheitmeid, kuna need sisaldavad tavaliselt väävliühendeid. Kuna need ühendid oksüdeeruvad atmosfääris, võivad nad reageerida ka veega, tekitades happevihma. Mõlemad keemilised reaktsioonid on tekitanud terviseprobleeme, kuna nende kõrvalsaadusi peetakse tugevateks saasteaineteks. Neid on seostatud südameinfarkti, astma ja paljude muude hingamisteede probleemidega. Enneaegset surma on seostatud isegi väävliheitega.
Nendel heitkogustel on tugev keskkonnamõju. Paljude linnade tume udu on sageli osaliselt põhjustatud väävliheitest. Vääveldioksiidi ja vee keemiliste reaktsioonide käigus tekkiv happevihm on teadaolevalt kahjustanud erinevaid ökosüsteeme, sealhulgas metsi ja põllumaid. Mõned eksperdid hoiatavad isegi, et väävliheide on suurem oht kui süsinikuheide.
Mõned teadlased väidavad, et mõne nädalaga saab enamiku atmosfääris leiduvast väävlist eemaldada, kui kõik elektrijaamad lihtsalt välja lülitada. Kuna aga suurem osa heitkogustest tuleneb kivisöe põletamisest inimtarbimiseks mõeldud elektri tootmiseks, on seda lahendust keerulisem rakendada, kui tundub. Sellegipoolest jätkavad teadlased koostöös valitsustega kogu maailmas tööd väävliheitmete tekitatud probleemide lahendamise nimel. Mõned pakutud lahendused hõlmavad suitsugaaside väävlitustamist või vääveldioksiidi keemilist sidumist elektrijaamades, feroksi kasutamist kütuselisandina heitkoguste vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate, näiteks päikeseenergia väljatöötamist.