Väärtpaberite emissiooniprotsessis on vaja vähemalt kahte osalejat, sealhulgas klienti (nt ettevõte või valitsusüksus) ja investeerimispanka. Kui emitent, näiteks ettevõte või valitsus, peab raha koguma, pöördub ta kapitaliturgude poole, et müüa aktsiaid või võlgu. Müügi teostamiseks palgatakse väärtpaberite emissiooniprotsessi jaoks üks või mitu investeerimispanka. Investeerimispank vastutab nende väärtpaberite tagamise eest, mis hõlmab nende aktsiate hinnakujundust, ostmist ja avalikkusele tagasi müümist.
Kui ettevõte emiteerib aktsiaid või aktsiaid esimest korda avalikkusele, nimetatakse seda esmaseks avalikuks pakkumiseks (IPO). Tavaliselt palgatakse väärtpabereid tagama mitu investeerimispangandusettevõtet, sealhulgas juhtiv pank ja mitmed teised väiksema rolliga pangad. Investeerimispanganduse meeskondade ja ettevõtte juhtkonna vahel otsustatakse mitmed tehingu finantsdetailid ning see kõik on osa väärtpaberite emissiooniprotsessist.
Esiteks tuleb kindlaks määrata IPO suurus, sealhulgas aktsiaturul emiteeritavate aktsiate arv ja nende aktsiate hind. Samuti tuleb kindlaks määrata IPO kuupäev ning enne avalikustamist käivad pankurid ja juhtkond sageli road-show’l, et turustada ja reklaamida eelseisvat aktsiate müüki avalikkusele. Enne väljalaskekuupäeva ostavad investeerimispangad aktsiad kindlaksmääratud hinna eest, teenides ettevõttele kohe kasumit. Nende aktsiate hind on avalikkusele suurem, nii et tehinguga tegelevad pankurid teenivad väärtpaberite emissiooniteenuste tulemusena kasumit.
Hinnakujundus on väärtpaberite emissiooniprotsessis delikaatne küsimus. Kui aktsiate hind on avalikkuse jaoks liiga kõrge, ei saa pank neid aktsiaid maha laadida ja on sunnitud neid edaspidi müüma. Aktsia liiga madala hinna määramine võib kaasa tuua kindlustusandjate ja aktsiaid emiteeriva ettevõtte saamata jäänud kasumi.
Vastutasuks väärtpaberite emissiooniteenuste osutamise eest on investeerimispankuritel võimalik teenida heldeid tasusid. Need tulud põhinevad sageli finantsturgudel sooritatava tehingu suurusel. Näiteks võib pankur teenida protsendi IPO koguväärtusest. Samuti teenib pankur suure tõenäosusega aasta lõpus boonust, mis põhineb investeerimispangandusettevõttele tehtud äri väärtusel.