Uuriv ajakirjanik on professionaalne reporter, kes uurib uudiseid ja päevakajalisi sündmusi ja teemasid ning jagab teavet avalikkusele. Ta võib avaldada oma tööd ajalehes, ajakirjas või veebisaidil või edastada seda raadios või televisioonis. Tema teemad võivad olla kohaliku, kodumaise või rahvusvahelise iseloomuga.
Mõned uurivad ajakirjanikud töötavad ajalehtede või ajakirjade staapides või töötavad tele- või raadiojaamades. Teised võivad postitada veebis ajaveebisaitidele või veebipõhistele ajalehtedele. Selle elukutse vabakutselised pakuvad tavaliselt oma lugusid kõrgeima pakkumise tegijatele või allikale, mis pakub parimat või ulatuslikumat kokkupuudet.
Sõna uuriv eristab neid ajakirjanikke tavalistest reporteritest ja uudiste kirjutajatest. Mõiste tähendab, et nende eesmärk on paljastada skandaale või paljastada üksikasju, mida teatud ettevõtted või üksikisikud pigem ei avaldaks. Kui uudised räägivad toote tagasikutsumisest, avalike vahendite väärkasutamisest või riigiametniku või kuulsuse sobimatust käitumisest, tunnustatakse tavaliselt uurivat reporterit selle teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise eest.
Uuriv ajakirjanik võib koguda oma teavet, järgides anonüümseid näpunäiteid, küsitledes väidetavaid tunnistajaid või osalejaid või hankides mahasurutud dokumente, mis sisaldavad sageli süüstavat teavet. Tavaliselt kogub ta teavet ise, kuid võib kasutada oma lugude põhjendamiseks usaldusväärseid allikaid. Eetiliselt uurivalt reporterilt eeldatakse üldiselt fakte, mis toetavad kõiki tema aruannete üksikasju.
Seda tööd tegev inimene võib töötada erakontoris ja kajastada kohalikke või piirkondlikke uudiseid. Uuriv ajakirjanik võib olla osa meeskonnast, mis töötab lugude uurimisel ja arendamiseks ühtselt. Mõned selle elukutse esindajad on spetsialiseerunud ühele uudistevaldkonnale, nagu kuritegevus või tervishoid, samas kui teiste valdkonnad on üldisemad ja hõlmavad laiaulatuslikke teemasid, nagu sõda, religioon ning rahvusvahelised asjad ja poliitika.
Ajakirjaniku edu nõuab tavaliselt enamat kui suurepäraseid uurimisoskusi. Inimestel, kes saavad seda tööd väga hästi, on tavaliselt kaasasündinud võime tuvastada teemasid ja teemasid, mis meeldivad laiemale publikule. Edu sellel ametikohal eeldab tavaliselt ka tugevat eetikatunnetust ning paljude kultuuride ning nende uskumuste ja tavade head mõistmist. Oskus olla diskreetne ja täpne faktide kontrollija on ka uuriva ajakirjaniku edukuse tavaline nõue.
Uuriva ajakirjanduse ametikohtadele kandideerijatelt nõutakse üldjuhul bakalaureuse- või magistrikraadi ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialal. Enamik tööandjaid eelistab ajakirjanduskogemust kas keskkooli või kolledži tasemel. Märkimisväärne hulk tööandjaid eelistab siirast huvi ja arusaamist paljude sotsiaalsete teemade vastu, nagu poliitika, ajalugu, majandus ja geograafia.