Uurimispuurimine on protseduur, mille käigus puuritakse mitu katseauku, et hinnata maapinna sisu konkreetses piirkonnas. Seda tehakse selleks, et välja selgitada, kas väärtuslikke materjale on või mitte, ja hinnata nende materjalide kvaliteeti. On mitmeid tööstusharusid, mis kasutavad oma töös uurimispuurimist, mõnikord koos oma puurimismeeskondadega ja mõnikord ettevõtete kaudu, mis pakuvad puurimisteenuseid.
Üks levinumaid uuringupuurimise põhjuseid on maavarade uurimine. Kui potentsiaalne koht on kindlaks tehtud, saab uurimispuurimise abil kindlaks teha, kas sellel alal on huvipakkuvaid materjale metallimaagist teemantini või mitte, ning hinnata nende materjalide kvaliteeti ja kvantiteeti. Selleks uputatakse puur, mis võtab südamikuproovi maasse; südamikuproov ekstraheeritakse ja analüüsitakse.
Uurimispuurimise algstaadiumis saab laia ala katvate südamikuproovide jaoks kaevata mitu katseauku. Kui objekti väärtus on kinnitatud, saab puurida lisaauke ja inimesed saavad platsi kvaliteedi kohta rohkem teada. Ettevõte peab kindlaks määrama, kas ala kasutamine toob kasumit, mis kaalub üles puurimiskulud ja ala aktiivse hoolduse kulud. Potentsiaalselt halva tootlusega sait võib olla investeerimiseks liiga kulukas, mistõttu ettevõte loobub sellest.
Naftatööstus kasutab kahtlustatavate naftamaardlate uurimiseks ka uurimispuurimist. Puurist võetud proove analüüsitakse toornafta kvaliteedi määramiseks, samal ajal kui geoloogid töötavad hinnangute kallal, kui palju naftat kohapeal saadaval võib olla. Inimesed on mõnikord üllatunud, kui saavad teada, et toornafta on tegelikult saadaval erinevates kvaliteedivahemikes, mis määravad, kui palju seda võib vabaturul hankida, mistõttu on naftamaardlate analüüsimine kohas kriitilise tähtsusega.
Geoloogid võivad geoloogiliste kihtide kohta lisateabe saamiseks kasutada uurimispuurimist ilma maavarade kasutamise konkreetse eesmärgita. Põhiproovid võivad anda palju teavet saidi geoloogilise koostise ja ajaloo kohta. Neid proove saab võtta ka jää- ja mudalasdest, et koguda ladestunud andmete kihte, mis annavad teavet kliima kohta; õietolmu arvu muutumine võib viidata näiteks muutuvale ilmale, samas kui teatud kemikaalide lademete suurenemine võib mõnikord olla seotud geoloogilise või inimtegevusega.