Töökindluskeskne hooldus on tõhususe teooria, mida tavaliselt kasutatakse masinate funktsionaalsuse parandamiseks. Järgides selle seitsmeetapilise ülevaatuse protsessi, saab paremini mõista masina funktsiooni, võimalikke probleeme ja võimalikke lahendusi. Selle hoolduse eesmärk on kaks: vältida tulevasi probleeme ja tõsta kasumlikkust. Paljud tööstusharud, alates tootmisest kuni tuumaelektrijaamadeni, kasutavad seda protsessi.
Usaldusväärsuskeskse hoolduse protsessi eesmärk on suurendada kuluefektiivsust ja masina tööaega ning saavutada parem arusaam riskitasemest, millega ettevõte tegutseb. Lühidalt öeldes pakub see meetod teatud tööstusharu ohutu ja minimaalse hoolduse standardid. Selle uue mõtteviisi seadmete remondist lõid 1960. ja 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi ja United Airlinesi insenerid, kui nad hakkasid otsima teaduslikumaid viise, kuidas mõelda masinate, näiteks reaktiivlennukite hooldamisele.
Töökindluskeskse hoolduse esimene samm hõlmab seadmete uurimist, et teha kindlaks, millist konkreetset funktsiooni iga masinaosa peaks täitma, näiteks automaatne puurpress teeb 500 auku minutis. Protsessi järgmine samm on kindlaks teha, kuidas konkreetne masin võib rikki minna, näiteks kui puur võib puruneda või isegi mitte töötada, tehes minutis vaid 100 auku. Insenerid peavad sageli teoretiseerima, mis selle tõrke põhjustas, et viia lõpule usaldusväärsusekeskse hoolduse kolmas etapp. Neljas samm on rikke vahetute tagajärgede kindlaksmääramine, näiteks kui kaua kulub katkise puuri parandamiseks.
Usaldusväärsusekeskse hooldusprotsessi kolm viimast etappi hõlmavad veelgi rohkem spekulatsioone kui neli esimest. Viies samm on ebaõnnestumise edasiste tagajärgede kindlaksmääramine, nagu sissetulekute vähenemine, turuosa kaotus ja tootmistähtaegadest kinnipidamine. Kuues samm keskendub ennetamisele, määrates kindlaks, milliseid meetmeid saab võtta selle tõrke ennetamiseks, näiteks ennetava hoolduse ajakava puuriterade korrapäraseks vahetamiseks enne nende purunemist. Usaldusväärsuskeskse hooldusprotsessi viimane samm on pigem viimsepäeva plaan, milles küsitakse, mida saaks teha, kui tõrke lahendust ei leita. Need vaiketoimingud peaksid nende tõrgete mõju vähendama.