Mis on usaldusmaks?

Usaldusmaks on maks, mis määratakse usaldusfondi antud aasta jooksul teenitud tulult. Usaldusi maksustatakse täpselt samamoodi nagu üksikisikuid ja sarnaselt üksikisikutele võib ka usaldusühing nõuda maksukohustuse vähendamiseks mahaarvamisi. Inimesed peaksid teadma, et kuigi usaldusfonde kasutatakse mõnikord kuritarvitavate maksuvarjupaikadena, on maksuagentuurid maksude vältimise tehnikatest väga teadlikud ja et kui usaldusühingut luuakse maksustamise eesmärgil, peaksid inimesed olema väga ettevaatlikud selle käsitlemisel, et tagada, et see jääb seaduse alla.

Usaldusse paigutatud fondid võivad teenida intressi tulu, fondidega tehtud investeeringute tootluse jms kujul. Maksuagentuuridel on tavaliselt saadaval maksutabelid, mis annavad teavet usaldusfondide maksumäärade kohta. Näiteks on Ameerika Ühendriikide maksuamet (IRS) jaganud usaldusfondid sissetulekute alusel mitmeks vahemikuks. Igal vahemikul on põhimaksumäär pluss täiendav maksumäär protsendina teenitud tulust. Usaldusmaksu vahemikke kohandatakse perioodiliselt vastavalt inflatsioonile ning ka baas- ja protsendimaksud kõikuvad.

Usaldusfondide kohta tuleb maksudeklaratsioone esitada seni, kuni need on aktiivsed. Usaldusühingu lõpetamisel tuleb esitada lõplik maksudeklaratsioon, milles dokumenteeritakse selle lagunemise fakt ja teave kuni selle likvideerimiseni teenitud tulude kohta. Maksudeklaratsioonis tuleks avaldada sissetuleku summa ja kõik nõutavad mahaarvamised ning see esitatakse koos usaldusmaksuga.

Usaldusfondid on üksused, mitte inimesed. See tähendab, et mahaarvamised, mis võivad maksukohustust vähendada, ei ole samad, mida inimesed saavad taotleda. Usaldusmaksu saab vähendada näiteks usaldusfondi ülalpidamise kuludega seotud mahaarvamistega, kuid usaldusfond ei saa nõuda mahaarvamistena isiklikke kulutusi. Inimesed, kes saavad usaldusfondilt väljamakseid, peavad selle ka oma maksudeklaratsioonides avaldama.

Usaldusmaksuga seotud küsimused võivad muutuda äärmiselt keeruliseks. Töötamine maksuõigusele spetsialiseerunud raamatupidaja või juristiga on tungivalt soovitatav inimestele, kes haldavad usaldusfonde või saavad neist kasu, et tagada usaldusfondi nõuetekohane käsitlemine ja et maksud ei oleks üle- ega alamakstud. Maksudeklaratsioonides tuleb ette tõelisi vigu ja neid on üldiselt lihtne parandada, kuid kui maksuhaldur usub, et toimub maksupettus, võidakse ette näha karmid karistused.