Urtikaaria on põletikuline nahahaigus, mis on põhjustatud põletikuliste kemikaalide ebanormaalsest vabanemisest immuunsüsteemi rakkude poolt. Rasketel urtikaaria juhtudel võivad veresooned muutuda põletikuliseks. Seda seisundit nimetatakse urtikaaria vaskuliidiks. See veresoonte põletik põhjustab naha punetust, valu ja sügelust ning võib põhjustada ka süsteemseid sümptomeid. Seda seisundit ravitakse tavaliselt ravimitega, et vähendada põletikku ja vältida põletikuliste kemikaalide vabanemist.
Nuumrakkudena tuntud immuunsüsteemi rakud toodavad kemikaale, mida nimetatakse histamiinideks. Kui nuumrakud käivitavad patogeenide olemasolu, vabastavad nad oma histamiinid rakuvälisesse keskkonda, põhjustades põletikureaktsiooni. Mõnikord vabastavad nuumrakud oma histamiinid infektsiooni puudumisel. See esineb allergiliste reaktsioonide ja astma korral, põhjustades põletikku, kuigi infektsiooni pole esinenud. See mehhanism vastutab ka urtikaaria tekke eest.
Põhjus, miks see reaktsioon võib põhjustada urtikaariat, pole teada. See nahahaigus on üldiselt idiopaatiline, mis tähendab, et selle põhjust ei saa kindlaks teha. Sellegipoolest on mõned riskitegurid, mis võivad teatud inimestel haigusseisundit esile kutsuda. Nende hulka kuuluvad viirushaigused, nagu hepatiit, ja autoimmuunhaigused, nagu süsteemne erütematoosluupus. Lisaks on riskiteguriteks mitmed ravimid, sealhulgas angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, teatud tüüpi diureetikumid ja penitsilliin.
Urtikaaria põhjustab sügelevate nahakahjustuste teket, mida nimetatakse erütematoosseteks punnideks, mida mõnikord nimetatakse nõgestõveks. Need punnid on tavaliselt väikesed, kuid võivad tekkida ka suuremad koored. Rasketel urtikaaria juhtudel võivad punnid katta suure osa seljast või rinnast ning jäsemed. Kui nahapõletik levib veresoontesse, võib tekkida urtikaaria vaskuliit, mille tagajärjel muutuvad punnid valulikuks. Kui naha punnid sügelevad, kipub sügelus muutuma tugevamaks.
Kui veresooned muutuvad põletikuliseks, kipuvad nahakahjustused oma välimust muutma. Nende kahvatupunane värvus intensiivistub, samal ajal kui koore keskosa jääb kahvatuks. Kahjustuse naha alla võivad tekkida petehhiad või väikesed verelaigud. Tavaliselt hakkavad kahjustused paranema ligikaudu 24 tunni pärast. Kui kahjustused paranevad, muutuvad need tumedamaks, enne kui hakkavad tuhmuma. Inimesed, kellel on urtikaaria vaskuliidi krooniline vorm, võivad kogeda mitmeid kahjustuste laineid, mis kestavad mitu kuud.
See nahahaigus põhjustab mõnikord lisaks nahakahjustustele ka süsteemseid sümptomeid. Süsteemsete sümptomite hulka võivad kuuluda lümfisõlmede turse, liigesevalu, palavik ja valgustundlikkus. Mõnel inimesel võib olla ka kõhuvalu või hingamisraskused. Tõsisemad sümptomid on haruldased, kuid võivad hõlmata neeru- või kopsuprobleeme. Sel põhjusel tuleb süsteemsete sümptomite ilmnemisel pöörduda arsti poole.
Urtikaaria vaskuliit ei ole surmav haigus, kuid mõne inimese jaoks on see eluaegne haigus. Ravi võib nõuda kuid või isegi aastaid, enne kui kahjustuse teket saab kontrollida. Haiguse kerge vormiga inimeste kõige levinum raviviis on antihistamiinikumid, mis vähendavad histamiinide vabanemist nuumrakkude poolt. Põletiku vähendamiseks on ette nähtud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Kroonilise või raske urtikaaria vaskuliidiga inimestele võidakse anda lühike steroidide kuur, mis pärsib põletikku ja mõnikord kutsub esile remissiooni.