Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) moodustati 24. oktoobril 1945. Viiskümmend üks riiki ühinesid ainsa eesmärgiga edendada vastastikuse koostöö kaudu rahu kogu maailmas. Tänapäeval on organisatsiooni liikmed peaaegu kõik maailma riigid, kuhu kuulub kokku 191 liiget.
ÜRO põhikiri kirjeldab juhiseid, mida iga liige peab järgima. See on leping, mis sätestab liikmesriikide reeglid ja kohustused. ÜRO põhikirjas on välja toodud neli peamist eesmärki: säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek, arendada riikide vahelist sõbralikku koostööd, lahendada rahvusvahelisi probleeme ja austada kõiki inimõigusi ning olla kogu rahumeelse riikliku tegevuse keskpunktiks.
Kuigi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ei saa seadusi kehtestada ega ole valitsev jõud, annab see juhiseid riikidevaheliste konfliktide ärahoidmiseks. Samuti töötab see välja reegleid, et aidata saavutada maailma mõjutavate probleemide rahumeelsed järeldused.
Selle organisatsiooni kampaaniad on seotud maailmarahu ja rahvusvahelise harmoonia kõigi aspektidega. Need aitavad võidelda narkokaubanduse ja terrorirünnakute vastu. Nad on juhtinud kampaaniaid pagulaste abistamiseks ning elutähtsa toiduainete tootmise ja humanitaarabi andmiseks kolmanda maailma riikidele. AIDSi vastase võitluse kampaaniad ja ülemaailmne desarmeerimine on nende kaks kõige olulisemat prioriteeti.
ÜRO korraldab regulaarseid koosolekuid, et arutada maailma kõige pakilisemaid probleeme. Igal ÜRO liikmel on igal teemal oma hääl. Kohtumistel otsustavad ja hääletavad nad sellistel teemadel nagu maailma rahvusvaheline rahu.
ÜRO liikmed arutavad ka suuri julgeolekuprobleeme kogu maailmas. Muud teemad võivad hõlmata uute liikmete ÜRO-sse vastuvõtmise otsustamist. Kuigi hääletamine on peamine otsustusvorm, eelistab ÜRO, et kõik kokkulepped sõlmitaks konsensuse alusel.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on kuus peamist osakonda: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Usaldusnõukogu ja sekretariaat. Rahvusvaheline Kohus, tuntud ka kui Maailmakohus, on ÜRO peamine juriidiline haru. Ta teeb otsuseid ja hinnanguid riikidevaheliste konfliktide kohta.