Kaevukas öökull (Athene canicularia) on öökulliliikidest üks väiksemaid ja on tuntud maa-alustes urgudes pesitsemise poolest. Pikkus 9–11 tolli (23–28 cm) on piisavalt väike, et võtta üle näriliste kunagised elupaigad. Need elupaigad on maa-alused tunnelid, mille on õõnestanud oravad, gophers või preeriakoerad.
Karjamaad, avatud preeriad ja põllumaa on peamised keskkonnad, kus urguv öökull võib kohata. Nende lühike kasv võimaldab neil madalatel rohumaadel silma eest varjatud jääda. Peamiselt pruuni värvi, neil on valged laigud peas ja valged triibud rinnal. Nende värvimine aitab neid ka maapinnal olles maskeerida.
Urvavatel öökullidel on pikad jalad, mis annavad neile võimaluse mööda maad joosta ja saaki jahtida. Päeval toituvad nad termiitidest, mardikatest ja muudest putukatest. Puuviljad, seemned ja sisalikud on samuti nende dieedi koostisosad. Kaevatavad öökullid võivad päikeseloojangul olla väga aktiivsed ning pimeduse saabudes jahtivad nad hiiri ja muid närilisi. Nad jahivad närilisi, sukeldudes neile ülalt alla.
Kaevatava öökulli geograafiline levila hõlmab Ameerika Ühendriikide lääneosa, Kanada edelaosa ja Florida piirkondi. Neid võib leida ka kogu Mehhikos ning Lõuna-Ameerika riikides Brasiilias ja Argentinas. Külmema temperatuuriga piirkondades elavad öökullid rändavad talvekuudel soojematesse piirkondadesse.
Kevad on kaevuva öökulli pesitsusaeg. Emane öökull võib muneda kuni 12 muna, mida ta hooldab urus umbes kuu aega, kuni need kooruvad. Isased öökullid valvavad väljaspool urgu ja aitavad pärast koorumist vastsündinud tibusid toita. Ühe kuu vanuselt saavad tibud iseseisvalt rändama hakata. Vanemad hoolitsevad poegade eest paar kuud.
Nende öökullide looduslike röövloomade hulka kuuluvad teised suured röövlinnud, maod, skunksid, kassid, koerad ja isegi vöölased. Ohu korral ilmutab urguv öökull iseloomulikku üles-alla hüppamist. Seejärel sukeldub öökull uru turvalisse.
Inimene võib tekitada ohtu ka haukuvale öökullile. Kuna need öökullid elavad maapinnal, võivad nad sõidukite alla jääda. Kuna põllu- ja rohumaad arenevad, kaob öökulli looduslik elupaik. Inimeste poolt urgude hävitamine vähendab ka urgude pesitsusalasid.