Nõudluse garantiide ühtsed eeskirjad (URDG) on väljaande number 458, mille Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) andis välja 1992. aastal Prantsusmaal Pariisis, et reguleerida rahvusvahelisi kaubandustavasid. Sisuliselt on see meetod mittetarvitavate panganduslepingute alusel sõlmitud kauplemislepingute eest tasumiseks, mida rahvasuus tuntakse kui makske enne – vaidle hiljem. Kauplemislepingu saaja seisukohast pakuvad URDG mittelisalepingud rohkem turvalisust kui lisaleping, kuna need on tavaliselt tingimusteta ega nõua makse sooritamiseks täiendavate dokumentide esitamist.
URDG reeglitega toetatavad otsetagatised pakuvad ka abisaajatele suuremat kindlustunnet, kuna need väljastab üldjuhul põhipank otse hüvitise saajale. Kaudsed tagatised on veel üks nende kauplemisreeglite alamhulk, mille puhul põhipank annab saaja riigi kohalikule või emiteerivale pangale korralduse tehingu sooritamiseks või selle garanteerimiseks. Selliseid teiseseid tehinguid peetakse vähem turvaliseks, kuna tegeliku makse sooritav käsundipank või põhipank peab väljastama vastugarantii tagasi väljaandvale või kohalikule pangale, kes annab saaja nõude pärast seda, kui mõlemad pangad on selle heaks kiitnud.
Kuigi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kehtestatud URDG reeglid on vabatahtlikud, on organisatsioon olnud rahvusvahelises kaubandustavas alates 1919. aastast, kaasatud enam kui 140 riigis. Samuti mängib see olulist rolli ärivaidluste rahvusvahelises vahekohtumenetluses enam kui 86 riigis. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Maailmanõukogu on üles ehitatud sarnaselt paljude ÜRO organisatsioonidega, kusjuures peaassamblee koosneb valitsustevahelistest ettevõtete juhtivtöötajatest ja riiklikest komiteedest, mis nimetavad nõukogusse delegaate. See hõlmab peasekretäri, kelle määrab ametisse Maailmanõukogu ja kes juhib seda.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sidemed ÜRO organisatsioonidega hõlmavad URDG reeglite tunnustamist nii Maailmapanga kui ka ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) poolt. Sellele vaatamata on Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul rahvusvahelisel areenil konkureerivaid organisatsioone, eriti oma rollis vahekohtu ja vahendusmenetluse määratlemisel panganduslepingute puhul, nagu URDG katted. Teised rahvusvahelise finantsvaldkonna silmapaistvad organisatsioonid on Ameerika Arbitraažiliit, Londoni Rahvusvaheline Arbitraažikohus (LCIA), Singapuri Rahvusvaheline Arbitraažikeskus (SIAC) ja Stockholmi Kaubanduskoda Rootsis. Ametlikult on ÜRO andnud Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ja selle protseduuridele, nagu URDG, alalise vaatleja staatuse, mis tähendab, et sellised reeglid ja poliitikad on üldlevinud tavade alusel aktsepteeritud. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklid ei sisalda aga esindus- ega hääleõigust ega õiguslikult siduvat ICC-põhist lepingut.