Mis on unipolaarne neuron?

Neuronid ehk närvirakud on elektriliselt erutuvad rakud, mis moodustavad suurema osa närvisüsteemist. Unipolaarsel neuronil on ainult üks kinnitus või protsess, mis tuleneb raku põhiosast. Kõige tavalisem unipolaarse neuroni tüüp on sensoorne neuron, mis kannab signaale ajust ja seljaajust koosnevasse kesknärvisüsteemi.

Unipolaarne neuron erineb teist tüüpi neuronitest selle poolest, et sellel on ainult üks protsess, mis tuleneb raku põhiosast ehk raku kehast. Enamikul keha neuronitel on palju protsesse, üks akson ja palju sensoorseid protsesse, mida nimetatakse dendriitideks. Unipolaarse neuroni protsess koosneb enamasti aksonist, kuid selle ühes otsas on ka sensoorne dendriit.

Neuronid koosnevad kolmest põhiosast: rakukehast, aksonist ja ühest kuni mitmest dendriidist. Rakukeha on neuroni osa, mis sisaldab normaalseid rakuosi. Dendriidid kannavad sensoorset teavet teistelt neuronitelt, retseptoritelt või kehast rakukeha suunas. Neuroni üks akson edastab neuroni elektrilise ja keemilise signaali, mis kantakse teise neuronisse või rakku.

Neuroni akson edastab elektrilist signaali, mis tähendab, et see kannab elektrilaengut, mis on sarnane elektrit kandvale elektrijuhtmele. Kui elektriline signaal jõuab aksoni lõpuni, vabaneb keemiline signaal, mis annab signaali järgmisele neuronile. See elektriliste ja keemiliste signaalide kombinatsioon annab närvisüsteemile suurema kontrolli selle üle, millist teavet see võib edastada.

Väljaspool seljaaju ja aju on närvirakkude aksonitel ainulaadne võime pärast kahjustusi taastuda ja end parandada. Närviraku rakukeha kahjustus põhjustab aga selle närviraku surma. Närvirakud, erinevalt paljudest teistest keharakkude tüüpidest, ei ole võimelised jagunema, mis tähendab, et keha ei saa surnud närvirakkude asemel uusi rakke toota.

Teatud tüüpi närvirakud, mida nimetatakse sensoorseks neuroniks, vastutavad signaalide edastamise eest kesknärvisüsteemi. Enamik sensoorseid neuroneid on klassifitseeritud unipolaarseteks neuroniteks. Sensoorne dendriit aksoni kaugemas otsas tuvastab muutused keha sees või väljaspool, seejärel kantakse elektriline signaal mööda aksonit kesknärvisüsteemi. Unipolaarse neuroni struktuur on ainulaadne ja selle närviraku rakukeha on kaitstud selgroo ehk kolju luudega. Unipolaarse neuroni üks kinnitus või protsess on ainus neuroni osa ülejäänud kehas, kuid sellel on võime end parandada.