Ametiühingupood on olukord, kus kõik ametiühingusse kuuluva ettevõtte palgatud peavad astuma selle ametiühingu liikmeks. See juhtub siis, kui ettevõte on sõlminud kollektiivläbirääkimiste lepingu, mille on läbi rääkinud ametiühing riigis, kus ametiühingute kauplused on legaalsed. Kuigi ettevõte võib palgata ametiühingusse mittekuuluvaid inimesi, on arusaadav, et need isikud liituvad ametiühinguga oma töötamise tingimusena. Kohtades, kus ametiühingusse kuulumine on vabatahtlik, nimetatakse seda õiguseks töötada. Teisisõnu, kõigil inimestel on õigus seal töötada, olenemata nende kuuluvusest ametiühingusse.
Ametiühingute kaupluse klauslit, mis nõuab, et kõik töötajad lõpuks ametiühinguga liituksid, on tuntud ka kui ametiühingu turvaklausel. Need, kes töötavad ametiühingus, peavad liituma ametiühinguga 30 päeva jooksul pärast tööle võtmist olenemata sellest, kas nad nõustuvad selle ametiühingu põhimõtetega või mitte. Teine võimalus, mis töötajatel on, on mitte liituda ametiühinguga, kuid siiski maksta ametiühingule tasudele vastava summa. Kuigi nad ei pea osalema ametiühingu tegevuses, peavad nad siiski raha maksma ja järgima kõiki töölepinguid, samuti osalema streikides. Enamik sellises olukorras otsustab liituda lihtsalt seetõttu, et siis on neil vähemalt hääleõigus.
Ametiühingupoe peamine eesmärk on tugevdada kollektiivläbirääkimiste positsiooni, kui mitte teisiti, siis lihtsalt arvu suurendamise ja tasude kaudu raha kogumise kaudu. See põhineb teoorial, et mida rohkem numbreid on ametiühingul, seda suurem on tema mõju. See peaks andma ametiühingule parema eelise kollektiivläbirääkimiste käigus läbirääkimistel.
Ühingupoe kontseptsioon on olnud kasutusel alates 20. sajandi keskpaigast. See oli siis Taft-Hartley seadus, mis keelustas suletud kaupluse. Suletud kaupluse reeglite kohaselt pidi üksikisik olema ametiühingu liige, enne kui ta võis ametiühingusse tööle võtta. Mõnel juhul muutis see töötajate leidmise keeruliseks, kuna enamikul ametiühinguliikmetest oli juba töökoht. Kui see keelustati, kujunes ametiühingupoe kontseptsioon kompromissina seaduste muudatuse ja ametiühingute vajaduste vahel.
Veel 2009. aastal oli jaotus ametiühingute osariikide ja tööõiguse alusel tegutsevate osariikide vahel mõnevõrra ühtlane. Ametiühingute kaupluste poliitika kehtis 28 osariigis ja 22 osariigis oli õigus töötada. Ametiühingute osariigid väidavad, et neil on töötajatele paremad tingimused ja nad suudavad pakkuda paremaid hüvitisi. Tööõigusega poliitikaga riigid vaidlevad sellele argumendile vastu, öeldes, et nad suudavad kiiremini meelitada uusi töökohti ja ettevõtteid ning kohaneda kergemini muutuvate vajadustega.
SmartAsset.