Ümberkujundamise ilukirjandus on näitlik kirjandus, mille põhiteema või süžeearendus on transformatsioon. Radikaalne muutus võib olla füüsilise või psühholoogilise iseloomuga. Näited hõlmavad kuju muutmist ulme- või õudusloos ja soomuutusi peavooluromaanis. Autorid võivad kasutada transformatsiooni, et edendada erinevaid, nii meeliülendavaid kui ka kriitilisi teemasid.
Shapeshifting on ulme- ja õudusžanrides levinud süžeevahend ning seega tuntud transformatsioonifiktsiooni tüüp. See praktika ilmneb siis, kui olend muutub füüsiliselt teist tüüpi olendiks. Teisendus võib toimuda kas tegelase tahtel või toimuda tahtmatult.
Eelmises näites võib tulnukas omada loomulikku võimet näha välja nagu iga inimene või muu maise olend, näiteks ulmeklassikas “Asi” ja “Keharöövrite invasioon”. Üks populaarne esindaja tahtmatu transformatsiooni veenis on libahundi lugu. Klassikalise kirjanduse näide on Franz Kafka “Metafoos”, mis kirjeldab noore mehe seletamatut muutumist suureks putukaks.
Soomuutus on ümberkujundamise ilukirjanduses veel üks levinud vahend. See protsess võib hõlmata eelnimetatud maagilisi ja müstilisi võimeid, mis on seotud kuju muutmisega, eriti mütoloogias ja folkloorilegendides. See võib hõlmata ka psühholoogilisemat laadi metamorfoosi. Transsooline ilukirjandus on 20. sajandi kirjanduses esile kerkinud alamžanrina. Need tööd uurivad inimese teekonda, kes tunneb, et ta on vales kehas lõksus, ja need võivad hõlmata tegelikke füüsilisi muutusi mehest naiseks või vastupidi. Üks silmapaistev näide on Jeffrey Eugenidesi 2002. aasta Pulitzeri auhinna võitnud romaan Middlesex.
Peenemal tasandil võib transformatsioonifiktsioon kaardistada tegelase aeglast sisemist muutust. Isiksus, väärtused ja üldine ellusuhtumine võivad väljamõeldud peategelase teekonnal loo algusest lõpuni oluliselt muutuda. Äärmusliku sümboolse pakkumise leiab romaanist Dr Jekyll ja härra Hyde, milles loo peategelane kõigub hea, seaduskuuleka ja kurja, seadusi rikkuva poole vahel. Paljud kaasaegsed ilukirjandused dokumenteerivad vähem drastilisi vaimseid ja emotsionaalseid teid.
Transformatsioonikirjanduse teemad võivad olla positiivsed või negatiivsed. Kontrolli kaotamine, vaba tahte puudumine ja võõrandumine võivad ilmneda tahtmatute transformatsioonide negatiivsete külgedena. Mõnikord on tegelased sunnitud karistuseks taluma ka transformatsiooni, nagu näiteks muinasjutus “Kaunitar ja koletis”. Teisest küljest võib inimene, kes valib transformatsiooni, saada vabanemise ja kokkuleppest või ootusest põgenemise sümboliks. Vabatahtlik ümberkujundamine võib aga viidata ka võimu kuritarvitamisele ja pettusele.