Ulukiliha viitab mis tahes maismaaloomade lihale, keda kütitakse toiduks ja mida tavaliselt farmides ei kasvatata. On tuhandeid loomi, keda saab tappa ja kasutada liha saamiseks. Põhja-Ameerikas on mõned levinumad ulukiliha liigid hirved, küülik ja part. Kuna seda tüüpi liha pärineb metsloomadelt, kes jahivad ja otsivad toitu, on see tavaliselt rikkalikuma maitse ja rasvasisaldusega kui kodustatud loomade, näiteks lehmade ja kanade liha.
Jahimehed ja nende pered söövad tavaliselt ulukiliha. Kui jahimees tapab hirve, saab looma lihast teha suures koguses praade, praade, vorste ja muid lõike. Tavaliselt viiakse rümp kohalikku lihunikusse söödavateks lihalõikudeks töötlemiseks, mida saab seejärel säilitada sügavkülmikus kuni aasta, ilma et kvaliteet halveneks.
Viimasel ajal on seda tüüpi liha oma maitsva maitse ja madala rasvasisalduse tõttu populaarsust kogunud ka tarbijate seas. Hirveliha, mis viitab hirvelihale, saab osta postimüügipoodidest ja paljudest Ameerika Ühendriikide kauplustest. Populaarsust kogub ka piisoni ehk pühvliliha; tänapäeval on enamikus toidupoodides võimalik osta piisoniprae või burgereid ning tellida piisoniroogasid paljudes restoranides üle kogu riigi.
Ulukiliha ja kodustatud liha toiduvalmistamismeetodites pole tegelikku erinevust. Madalama rasvasisalduse tõttu võib ulukiliha olla aga aeg-ajalt sitkem ja seetõttu võib teatud juhtudel olla kasulik liha aeglasel küpsetamisel madalal temperatuuril, et see pehmendada. Oma julge maitse tõttu on nii hirve- kui piisonipihvid maitsvad kange punase veiniga või isegi punase veini kastmega.
Muud Ameerika Ühendriikides saadaolevad ulukiliha liigid hõlmavad metssiga, põder, põder ja jaanalind. Austraalias on känguruliha levinud. Aafrikas tuntakse seda tüüpi toitu kui “põõsaliha” ja see viitab loomadele, sealhulgas antiloobid, gnuud ja sebra.