Ultraheli voolumõõturid mõõdavad vett või muid vedelikke ning mõnel juhul ka gaase, mis voolavad läbi torude. Need arvestid võivad mõõta nii vedeliku kiirust kui ka mahulist voolu. Neid on lihtne kasutada, sest erinevalt enamikust arvestitüüpidest kinnitatakse ultraheli vooluhulgamõõturid pigem torude külge kui nende sisse, nii et voolu ei pea nende paigaldamiseks katkestama.
Ultraheli voolumõõtjaid on kahte peamist tüüpi – transiidiaja voolumõõturid ja Doppleri voolumõõturid. Mõlemat tüüpi klambrid kinnitatakse torude välisküljele, kuid need erinevad vooluhulga mõõtmise meetodi poolest ning igal meetodil on oma eelised ja puudused. Transiidiaja voolumõõturid töötavad paremini puhaste vedelike puhul, milles pole palju õhumulle ega tahkeid osakesi. Seevastu Doppleri voolumõõturid nõuavad voolu mõõtmiseks, et vedelikus oleks mullid või osakesed, kuid need nõuavad ka vedeliku liikumist teatud kiirusel või sellest kõrgemal.
Transiidiaja ultraheli voolumõõturid, mida nimetatakse ka ülekandevoolumõõturiteks, kasutavad põhimõtet, mida nimetatakse faasinihkeks. Kaks muundurit, mis nii saadavad kui võtavad vastu ultrahelienergia kiirte, on paigutatud torule üksteisest teatud kaugusele. Arvesti mõõdab aega, mis kulub energial mõlemas suunas liikumiseks, ja leiab nende kahe aja erinevuse. See erinevus on otseselt proportsionaalne vedeliku kiirusega, mille vooluhulgamõõtur arvutab iga kord, kui see mõõdab.
Doppleri ultraheli voolumõõturid kasutavad Doppleri efekti, mis ütleb, et helilainete sagedus sõltub sellest, kuidas nii heli allikas kui ka vaatleja liiguvad. Sarnaselt transiidiajamõõturitele kasutavad Doppleri sordid kahte andurit, kuid üks andur ainult saadab ja teine ainult võtab vastu. Saatev muundur saadab välja ultraheli energiakiire ja vedelikus olevad osakesed või mullid põhjustavad kiirte sageduse muutumist. Seda sageduse nihet mõõdetakse vastuvõtva muunduriga ja see on võrdeline vedeliku kiirusega.
Ultraheli voolumõõturid on mitmekülgsed, kuna nendega saab mõõta mitme erineva vedeliku, sealhulgas mitte ainult vee, vaid ka reovee, õlide ja tööstuslike protsesside käigus toodetud vedelike voolu. Neid arvestiid kasutatakse kõige sagedamini vooluhulga mõõtmiseks torudes, kuid neid saab kasutada ka avatud kanalites. Seda tehakse kanali veetaseme mõõtmisega, mida saab seejärel seostada mahuvooluga.