Küünarnärv on närv, mis kulgeb mööda käsivarre pikkust, alustades õlavarrepõimikust ja lõpetades roosa ja sõrmusesõrmega. Närvid on nööritaolised struktuurid kehas, mis edastavad signaale närvisüsteemi ja teiste organite vahel, et keha saaks tajuda ja reageerida stiimulitele, nagu rõhk või temperatuur. Funktsioonide järgi jagunevad need kahte rühma: sensoorne ehk aferentne rühm ja motoorne ehk efferentne rühm. Küünarluu närv tagab nii tundlikkuse kui ka liikumise.
Küünarluu närv pärineb õlavarre lähedal asuvast närvirühma õlavarre põimiku mediaalsest nöörist ja liigub mööda käsivarre sisekülge mööda õlavarreluu ehk õlavarre luu. Seejärel läbib ulnaarnärv küünarnuki kubitaalset tunnelit, õlavarre ja küünarvarre vahelist liigendit. Siin teenib närv oma kuulsuse väite naljaka luu tabamisel tekkiva valu põhjustajana. Küünarnärv on paar sentimeetrit küünarnukist kaugemal kui luu ega lihased kaitsmata, mistõttu võib see kahjustada, mis põhjustab küünarnuki löögi ajal tekkivat kummalist valulikku tunnet.
Küünarnuki järel läbib küünarluu närv küünarvarre lihase painutaja carpi ulnaris alt ja kulgeb mööda küünarluud, mille järgi see ka oma nime on saanud. Küünarluu on üks kahest küünarvarre luust, mis lõpeb randmeluu küljel. Küünarluu närv liigub kõrvuti ulnaararteriga ja innerveerib põlveliigese painutajat ja poolt flexor digitorum profundus, teist küünarvarre lihast. Innerveerimine tähendab närvide ja seega koe tundlikkuse või liikumise varustamist. Küünarvarres hargneb küünarluu närv lihaselisteks oksteks, seljaharuks ja palmiharuks, et innerveerida käsivarre ja käe erinevaid osi.
Seejärel liigub närv randme pisiformi ja hamate luude vahele ning Guyoni kanali kaudu peopessa. Siin eraldub ulnaarnärv uuesti pindmisteks ja sügavateks harudeks. Oksad annavad tunde ja liikumist peopesale kuni peopesa roosakale küljele ning roosakale sõrmele ja poolele sõrmusesõrmest.
Ulnaaride kinnijäämine on üsna tavaline seisund, mille korral närv surutakse kokku või pigistatakse. Tavaliselt esineb see küünarnukis, põhjustades kubitaalse tunneli sündroomi, kuid võib tekkida ka randmel, kus seda nimetatakse Guyoni kanali stenoosiks. Kubitaalse tunneli sündroomiga patsient võib kogeda pikaajalist löömistunnet naljaka luu vastu, millega kaasnevad tuimus ja surisemine roosas, sõrmusesõrmes ja selle käepoole tagaküljel. Tavaliselt areneb haigusseisund nii, et sümptomid kestavad kauem. Hilises staadiumis võib patsient kogeda roosaka ja sõrmusesõrme kõverdumist, mida nimetatakse küünarluu küünteks.
Kui kokkusurumine toimub randmel, võib küünarluu küünis olla tugevam, kuid käe tagakülg säilitab normaalse tundlikkuse. Kubitaalse tunneli sündroomi ja Guyoni kanali stenoosi saab sageli ravida magamisasendite muutmise, käe pika aja ühes asendis hoidmise vältimise ja kehahoiaku parandamise teel. Kui selle põhjuseks on randme, küünarnuki, õlavarre põimiku või lülisamba kõrvalekalle või haigus, võib haigusseisundit ravida operatsiooniga. Küünarnärvi kokkusurumist ei tohi segi ajada karpaalkanali sündroomiga, mis tuleneb kesknärvi kokkusurumisest ja põhjustab pöidla, nimetissõrme, keskmise ja poole sõrmusesõrme tuimust või kipitust.