Ülihappesus on tavaline seisund, mille puhul inimene kogeb pärast söömist mõningast ebamugavustunnet kõhus, kuna seedimisprotsessis tekib ülemäärane happe tootmine. Inimesel võib tekkida ka puhitus või gaasilisus, mis võib põhjustada kõhupuhitusi, röhitsemist või mõlemat. Samuti võib maitsta veidi hapukust suus koos söödu järelmaitsega pärast ühte röhitsemist. Ülihappesus, tuntud ka kui happeline düspepsia, võib põhjustada ka muid ebamugavusi, nagu isutus, oksendamine ja kõhukinnisus.
Seedimise ajal toodab magu loomulikult vesinikkloriidhapet (HCl), mis lagundab allaneelatud toidu väiksemateks tükkideks, et veri saaks toitaineid kergesti omastada. HCl hape on väga oluline, sest see hävitab ka paljusid koos toiduga allaneelatud mikroorganisme, hoides ära inimkeha nakatumise. Kui magu eritab liiga palju vesinikkloriidhapet, põhjustab see ülihappesust, mis sageli süveneb, kuna HCl hape käivitab teiste hapete ja ensüümide sekretsiooni.
Üks selle seisundi peamisi põhjuseid on toitumine. Näiteks valgurikast einet on raskem seedida, mistõttu kompenseerib magu liigselt HCl-happe tootmisega. Kõrge õli- ja rasvasisaldusega toidud võivad samuti avaldada kõhule sama mõju. Vürtsikaid toite seostatakse ka happelise düspepsiaga, kuna vürtsikus võib toimida maoärritajana ja põhjustada viimases liigse happe tootmist. Teadaolevalt halvendavad seisundit ka toidud ja maitseained, mis on üldiselt happelised, nagu tsitrusviljad, äädikas ja kofeiini sisaldavad joogid.
Muud haigusseisundi põhjused on suitsetamine, joomine ja teatud ravimite võtmine. Mõned uuringud on samuti näidanud, et murettekitavatel inimestel esineb sagedamini düspepsiat. Mõnel juhul ei ole mao seisund tagajärg, vaid pigem sümptoomiks halvematele seedehaigustele, nagu gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD), haavand või isegi maovähk. Kui inimesel tekib krooniline ülihappesus või see põeb seda pikema aja vältel, on soovitatav edasiste tüsistuste vältimiseks pöörduda arsti poole.
Üks lihtsamaid viise ülihappesuse ennetamiseks on jälgida söödavat toitu, arvestades, et inimese toitumine on oluline tegur. Happelisi ja vürtsikaid toite tuleks süüa mõõdukalt, samas kui seedimise soodustamiseks tuleks toidukorda regulaarselt lisada kiudainerikkaid toite. Mõõdukas toidukogus aitab vältida ka düspepsiat, seetõttu soovitatakse sageli jagada päeva jooksul väikseid eineid. Kui ülihappesus on juba käes, võib juua klaasi sooja vett, millele on lisatud ingverit, kookosvett või külma piima.