Ülevõtmisdirektiiv on seadusandlik meede, mille Euroopa Parlament võttis 2004. aastal vastu, et luua ülevõtmiste jaoks õiguslik raamistik. Ametlikult tuntud kui 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta direktiiv on näide Euroopa Liidus vastu võetud õigusaktidest, mille eesmärk on muuta EL-i liikmesriikides kohaldatavaks ühtsete seaduste kogum, ühtlustada õigussüsteeme ja teha selgeks standardid ja piirid ettevõtetele ja üksikisikutele, kes töötavad seaduse järgimise nimel. Sarnaselt teistele direktiividele peab seda rakendama iga EL-i liikmesriik individuaalselt ja liikmesriigid saavad direktiive rakendada mitmel viisil.
Ülevõtmisdirektiivi koostamine kestis üle kümne aasta ja hõlmas olulisi poliitilisi vaidlusi, kuna ELi liikmed vaidlesid direktiivi eesmärgi ja keele sõnastuse üle. Selle eesmärk oli luua ülevõtmiseks lihtsad juriidilised juhised, see oli mõeldud ülevõtmisprotsessi sujuvamaks muutmiseks, muutes ettevõtetele ülevõtmiste käsitlemise lihtsamaks, kaitstes samal ajal aktsionäride ja töötajate huve. Liikmesriikide ebaühtlased ja mõnikord vastuolulised seadused muutsid ülevõtmised väljakutseks, mida peeti Euroopa Liidus äritegevuse pärssimiseks.
Ülevõtmisdirektiivi kohaselt peaksid üksikud liikmesriigid looma ülevõtmiste jaoks reguleeriva raamistiku, sealhulgas määrama järelevalveasutused kavandatavate ülevõtmiste läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks. Direktiiv näeb ette ka aktsionäride võrdse kohtlemise, sätestab, et pakkumised peavad toimuma piisavalt pika aja jooksul, et inimesed saaksid teha teadlikke otsuseid, ning nõutakse, et ettevõtted, kes pakuvad ülevõtmist, esitaksid prognoosid selle kohta, kuidas need tööhõivet mõjutavad. Eeldatakse, et iga liikmesriik kasutab ülevõtmisdirektiivi oma ülevõtmiste käsitlemise seaduste kehtestamisel.
Pärast ülevõtmisdirektiivi vastuvõtmist süüdistasid mõned kriitikud seda protektsionistliku keelekasutusse lisamises ja ülevõtmiste tegelikus takistamises, mitte nende hõlbustamises. Teised arvasid, et seadusandlus ei ole piisavalt selge selguse ja ülevõtmisega seotud inimeste kaitse osas. Konflikt nende poolte vahel illustreerib direktiivi väljatöötamisel kasutatud kompromissläbirääkimiste tulemusi.
Paljudel Euroopa Liidu liikmetel oli selle õigusakti rakendamisel raskusi. Rakendusettepanekute ulatus ja olemus on olnud erinev, kuna liikmesriikide valitsused töötavad direktiivi rakendamise nimel. Mõnel juhul on direktiivi tingimuste täitmiseks riigi finantsregulatsiooni süsteemis vaja olnud ümberkorraldusi ja reforme ning see on nõudnud põhjalikke läbirääkimisi ja arutelusid.
SmartAsset.