Ülekandemaksed on seotud rahaliste vahendite kavandatud väljastamisega üksikisikutele, kui saaja ei peaks vastutasuks osutama mis tahes tüüpi kaupu või teenuseid. Kuigi ülekandemakse kasutamine on teatud riigi erakodanikele valitsuse abi osutamisel tavaline, võib see termin kehtida ka filantroopide ja muude eraasutuste väljastatavate toetuste kohta.
Näited valitsuse poolt tavaliselt väljastatavatest ülekandemaksetest on kõik seotud riigi kodanikele põhiliste elamisvajaduste rahuldamise abiga. Mõned väljamakstavad maksed on mõeldud ajutise abi pakkumiseks isikliku kriisi ajal, näiteks kui üksikisikud kaotavad töö. Töötushüvitis kuulub ülekandemaksete klassifikatsiooni, kuna tavaliselt ei eeldata, et saaja väljastatud raha tagasi maksab. Samamoodi kvalifitseeruvad ülekandemakseteks ka kõik eraisikutele väljastatud abi-, puude- või sotsiaaltoetused.
Koos ajutiste abiprogrammidega võivad ülekandemaksed hõlmata ka väljamakseid, mis on osa pensioni- või pensioniplaanist, mille isik teenis varasema tööalase teenistuse tõttu või maksis mitme aasta jooksul. Paljud valitsused pakuvad pensionile jäänud sõjaväelastele sõjaväepensione. Olenevalt riigist võib sõjaväepension olla hüvitis, mida isik ei ole tegevteenistuse ajal pensioni sisse maksnud või on võinud sellesse raha sisse maksta. Samamoodi võivad pensionile jäänud tsiviilisikutele välja antud valitsuse stipendiumid (nt USA sotsiaalkindlustusprogramm) kasutada ka varasematel aastatel maksudena kogutud vahendeid pensionäridele igakuise rahalise toetuse pakkumiseks.
Väljaspool riigiülekannete ulatust võivad ettevõtted seda lähenemisviisi kasutada ka mittetulundusühingute abistamiseks. Ettevõte võib otsustada kinkida mittetulundusühingule sularaha, mida saab kasutada organisatsiooni töös abistamiseks. Seda tüüpi ülekandemaksed võivad olla ühekordsed või neid võidakse üle vaadata ja perioodiliselt väljastada, näiteks kord aastas.