Baadisagedus on tehniline termin, mis on seotud modemite, digitelerite ja muude tehniliste seadmetega. Seda tuntakse ka kui sümbolikiirust ja modulatsioonikiirust. See termin tähendab ligikaudu andmete edastamise kiirust ja see on tuletatud väärtus, mis põhineb sekundis edastatud sümbolite arvul.
Selle kiiruse ühikud on kas sümbolid sekundis või impulsid sekundis. Baudi saab määrata järgmise valemi abil: Baud = (Bittide kogukiirus / bittide arv sümboli kohta). Seda saab kasutada boodi teisendamiseks bitikiiruseks, kasutades järgmist valemit: Bitikiirus = (bitti sümboli kohta × sümboli kiirus). Tehnilistel eesmärkidel kasutamisel võib Baud lühendada lühendatud kujul “Bd”.
Nende valemite tähtsus seisneb selles, et suuremad andmeedastuskiirused võrduvad suuremate andmeedastusmahtudega, kui bitid sümboli kohta on samad. Süsteem, mis kasutab 4800 boodi modemeid, millel on 4 bitti sümboli kohta, saadab vähem andmeid kui süsteem, mis kasutab 9600 boodi modemeid, millel on samuti 4 bitti sümboli kohta. Seega, kui kõik muud asjad on võrdsed, eelistatakse üldiselt kõrgemat intressimäära.
Boodikiiruse mainimine tekitab sageli vanematel arvutikasutajatel nostalgiat. Kui modemid 20. sajandi lõpus esimest korda populaarseks said, kippusid nad kasutama telefoniliine ja üldiselt viidati neile selle määra järgi. Uus arvutikasutaja võis alustada 2400-boodilise modemiga ja seejärel tehnoloogia arenedes ja hindade langedes 4800- või 9600-boodi modemile üle minna. Äärmuslikud muutused infrastruktuuris ja tehnoloogia areng muutsid andmeedastusseadmed nii mitmekesisemaks kui ka võimsamaks ning selle tulemusel kasutasid inimesed kiiruse kirjeldamiseks tavaliselt bitikiirust, mitte boodi.
Boodiüksus on oma nime saanud Jean Maurice Emile Baudot’ järgi, kes oli prantsuse leiutaja ja telegraafiinsener. Baudot elas aastatel 1854–1903 ja on tuntud eelkõige Baudot koodi ja telegraafide printimise süsteemi väljatöötamise poolest, mis mõlemad aitasid kaasa telekommunikatsiooni revolutsioonile.