Septembris 1983 kuulutas vabadusaktivist Richard Stallman, tollal MIT-st välja GNU (hääldatakse gee-noo) projekti. GNU idee oli luua operatsioonisüsteemide ja tarkvaraprogrammide hoidla, mis oleks kõigile vabalt kättesaadav. Erinevalt piiravast autoriõiguse kaitsest näeb Stallmani copyleft litsents ehk General Public License (GPL) ette, kuidas GNU tarkvara tohib kasutada ja levitada. Kõige põhiprintsiibid on, et GNU tarkvara kood ja kõik selle tuletised ja tarkvara on vabalt kättesaadavad ning kasutajatel on vabadus koodi muuta.
Kaks aastat pärast GNU projekti väljakuulutamist käivitas Stallman mittetulundusliku vaba tarkvara sihtasutuse (FSF), et toetada GNU liikumist ja jõustada üldise avaliku litsentsi tingimusi. Aja jooksul on GPL läbinud kolm versiooni, kusjuures GPLv3 on kehtiv 2007. aasta juuni seisuga. Enamik avatud lähtekoodiga tarkvara kasutab tänapäeval GPL-i, kuigi Stallman, terminoloogia kleepuv, ei kasuta terminit “avatud lähtekoodiga tarkvara”, vaid “vabadustarkvara”. või “vaba tarkvara”, et kutsuda kasutajas esile vabaduse väärtusi, mis on tema sotsiaalpoliitilise aktivismi nurgakivi.
Lisaks üldisele avalikule litsentsile on FSF välja andnud ka kolm täiendavat litsentsi: GNU Lesser General Public License (LGPL), GNU Free Documentation License (GFDL) ja GNU Affero General Public License (GAGPL). Neid litsentse kasutatakse konkreetsetes olukordades, kus täiendavad asjaolud nõuavad GPL-i tingimuste muutmist. Näiteks kasutatakse LGPL-i, kui GNU tarkvara seovad tarkvarateegid autoriõigustega kaitstud või omandiõigusega kaitstud tarkvaraga.
Esimene GNU projekti kaudu loodud operatsioonisüsteem, sobiva nimega “GNU”, ühendati 1991. aastal Soome ameeriklase Linus Torvaldsi iseseisva tööga, mille tulemuseks oli Linuxi tuum. Nüüd on saadaval kümneid erineva maitse ja tüüpi GNU/Linuxi operatsioonisüsteeme alates lauaarvutisüsteemidest kuni kaasaskantavate süsteemideni, mis sobivad buutiva mälupulga või Live CD jaoks. GNU/Linuxi operatsioonisüsteemid ehk distributsioonid, mis on lühendina distributsioonidest, on kaitstud autoriõiguse piirangute eest copyleft üldise avaliku litsentsiga.
Lisaks operatsioonisüsteemidele jätkavad GNU projekt ja avatud lähtekoodiga kogukond tasuta tarkvara arendamist GNU/Linux, Mac® ja Windows® süsteemides töötamiseks. Enamik GNU/Linuxi distributsioone on varustatud installitud tarkvaraga, mis võimaldab teha kõike alates arvutustabelitest kuni tekstitöötluseni, e-kirjadest surfamiseni, muusika rippimisest video- ja fototöötluseni. Praktiliselt kõike, mida saab teha patenteeritud operatsioonisüsteemides, saab teha GNU-süsteemis, kuigi tavaliselt on igas tarkvarakategoorias vähem programme kui Windowsi tarkvaraga.
Kuigi GNU tarkvara on üldiselt tasuta, võetakse mõnikord nominaalseid tasusid, kui näiteks taotletakse programmi CD-d või ostetakse jaemüügist pakitud pakett. Tavaliselt on võimalus saada programm tasuta digitaalsel kujul, kuid binaarfailide, torrentide või muude failide jagamise vormide kaudu.
Stallman on jätkuvalt vaba tarkvara otsekohene ja pühendunud pooldaja, kes surub rahvusvaheliselt GNU projekti ja üldist avalikku litsentsi. Üks edu hõlmab GNU/Linuxi kasutuselevõttu 2006. aastal 12,500 XNUMX India koolis.