Ühtne partnerlusseadus, tuntud ka kui UPA, on juriidiliste juhiste kogum, mis määratleb äripartnerluse Ameerika Ühendriikides. Seadus määratleb, mis kujutab endast mitme isiku või ettevõtte vahelist partnerlust, kuidas see partnerlus eksisteerib ja kes vastutab partnerite tegevuse eest ärilistes olukordades. See seadus loodi 1914. aastal ja see ei muutunud mitu aastakümmet, kuni seda 1990. aastatel mitu korda üle vaadati.
Enne 1914. aastat ei olnud enamik äripartnerlusi reguleeritud ja juriidilised vaidlused olid tavalised, kui enne seltsingut lepingut ei sõlmitud. Lühidalt öeldes sätestab ühtse partnerluse seadus, et iga äritegevuse partnerid jagavad võrdselt kasumit ja rahalisi kohustusi. Üks suur erand esineb siis, kui leping sõlmitakse enne partnerlust, sest seal mainitud sätted tühistavad ühtse akti.
Ühtse partnerluse seadus määratleb ka mõned muud äripartnerluse aspektid. UPA alusel kuulub vara võrdselt kõigile seltsingu liikmetele, kui ei ole sätestatud teisiti. Seaduses käsitletakse ka otsuste tegemist, öeldes, et kui üks partner sooritab toimingu, näiteks maksab võlausaldajatele seltsingu vara või läheb vahekohtusse, ei peeta ülejäänud partneriid vastutavaks, välja arvatud juhul, kui nad on eelnevalt kohtunud ja otsusega nõustunud. Kui mõni seltsingu liige rikub seadusi, sätestatakse aktis, et kõik teised liikmed peavad vastutama.
1990. aastate alguses vaadati UPA-d mitu korda üle, et paremini teenindada partnerlussuhteid kaasaegses äris. Tulemuseks on muudetud ühtse partnerlusseadus. See uus seadus peegeldab paremini praegust ärimaailma, peamiselt seetõttu, et partnerluse idee on pärast algse akti kirjutamist drastiliselt muutunud.
Suurim erinevus algse ühtse partnerlusseaduse ja muudetud versiooni vahel käsitleb konkreetselt lepingust lahkuvaid partnereid. Kui enne läbivaatamist lõppes partner lahkumine partnerluse lõpetamisega, siis nüüd saavad partnerid end grupist eraldada ja see partnerlus võib edasi eksisteerida. Samuti annab revisjon partneritele suurema vabaduse piirata teiste partnerite õigusi seni, kuni see on enne liidu loomist seltsingulepingus kirjas. Teatud asjad ei ole paindlikud ja neid ei saa lepingutesse lisada, näiteks piirangud ettevõtte registritele ja partnerile seltsingust väljaastumise õiguse keelamine.
SmartAsset.