Ühtse Euroopa aktiga loodi Euroopa Ühendus, mis oli pühendatud ühtse Euroopa ühise turu loomisele, mis lõpuks sai nimeks Euroopa Liit. Seadus vormistati lõplikult 28. veebruaril 1986 ja jõustus 1. juulil 1987. See oli esimene suurem muudatus Rooma lepingus, millele 1957. aastal kirjutasid alla Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Belgia, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Rooma lepinguga asutati Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus, et suurendada riikide vahelist tööstuskoostööd, eelkõige seoses aatomienergia ning terase- ja söeressurssidega. Ühtne Euroopa akt võeti vastu peamiselt seetõttu, et Euroopa rahvaste seas kasvas rahulolematus vabakaubanduse puudumise üle.
Ettevõtlus- ja poliitilised juhid püüdsid tõhustada liikmesriikide seadusi, et suurendada koostööd ja lahendada lahknevusi liikmesriikide poliitikas. Nad kasutasid komiteed, et teha kindlaks, kas ühisturg on üldse võimalik. Kui see nii oleks, otsustaks komisjon ka, milliseid samme oleks vaja võtta.
Komitee otsustas, et igas liikmesriigis tuleb kõrvaldada bürokraatlikud tõkked ja igas riigis astuti samme konkurentsivõime tõstmiseks, kuna mõne riigi majandussüsteemid olid sadu aastaid vanad. Samuti oli suur vajadus riikidevahelise ühtlustamise järele. Näiteks puutub Saksa kaupmees Prantsusmaal oma toodet müües tavapäraselt kokku teistsuguste reeglite ja eeskirjadega kui Belgias. Samuti pidid kaupmehed saama oma kauba eest ühtse hinna.
Kuna süsteem loodi enne ühtse Euroopa akti, muutusid jõukad riigid jõukamaks. Samal ajal ei antud riikidele, kes pidid majanduslikult järele jõudma, võimalust, sest jõukad riigid kauplesid omavahel. Komitee otsustas, et see on lihtsalt ebatõhusa valitsemise funktsioon ning läbimõeldud protsesside kogumit saab rakendada, et tagada kõigi liikmesriikide konkurentsivõime mitte ainult üksteisega, vaid ka üha globaalsemaks muutuvas majanduses.
Komitee järeldustest sai lõpuks ühtne Euroopa akt. Sellele kirjutasid alla Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Lääne-Saksamaa, Belgia, Taani, Kreeka, Iirimaa, Holland, Portugal ja Luksemburg. Seaduse sätte kohaselt määrati Euroopa ühtse turu loomise kuupäevaks 1992. aasta. Ühtsele Euroopa aktile järgnes 1993. aastal Maastrichti leping, millega loodi ametlikult Euroopa Liit ja ühisraha euro. Ühendkuningriik keeldus lõpuks ühisraha kasutusele võtmast ja säilitas selle asemel Briti naela.