Ühtne audit on audit, mis viiakse läbi organisatsiooni kõigi aspektide kohta, mis saavad Ameerika Ühendriikide valitsuselt ühe aasta jooksul rohkem kui 500,000 1984 USA dollari (USD) föderaalraha. Sellised auditeeritavad asutused on osariigid ja linnad, ülikoolid ja mittetulundusühingud. Sellise auditi läbiviimisel saab USA valitsus jälgida, kuidas tema vahendeid hallatakse, ja veenduda, et neid ei raisata ega väärkasutata. See audit tehti siis, kui USA Kongress võttis XNUMX. aastal vastu ühtse auditi seaduse.
Igal aastal jagab Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus osariikidele ja kohalikele omavalitsustele, avalik-õiguslikele ülikoolidele ja teatud mittetulundusühingutele abi miljonite dollarite väärtuses. Kogu selle raha üle arvestuse pidamine on ülesanne, mille ulatus laieneb iga aastaga jagatava raha hulga kasvades. Sel põhjusel astus USA Kongress kaasa 1984. aasta ühtse auditi seadusega, millega püütakse tagada, et nende vahendite suurimate summade saajad oleksid nii rahaliselt vastutavad kui ka seadusega kooskõlas.
Enne ühtse auditi seadust oli föderaalse abi saajate auditeerimise protsess palju vähem sujuv. Sõltuvalt sellest, kui palju erinevaid föderaalseid asutusi raha väljamaksmisega kaasati, võis organisatsiooni ühe aasta jooksul mitu auditit läbi viia. See osutus ressursside raiskamiseks nii selles osas, et valitsus palkas auditite läbiviimiseks mitu sõltumatut raamatupidajat, kui ka seetõttu, et organisatsioonid pidid selleks valmistuma.
Ühtse auditi seaduse kohaselt on haldus- ja eelarvebürool ehk OMB-l õigus kontrollida nende organisatsioonide iga-aastast auditit, mis saavad föderaalfondidest üle 500,000 133 USD. Iga-aastase auditi juhised on sätestatud OMB ringkirja A-133 nime all tuntud dokumendis, mistõttu auditit tuntakse ka OMB A-XNUMX auditina. Selles dokumendis on loetletud, mida raha saav üksus peab järgimiseks tegema.
Üldiselt koosneb üks audit kahest komponendist. Esiteks on kõnealuse organisatsiooni esitatud finantsaruannete audit. Teine osa on põhjalik uurimine selle kohta, kuidas organisatsioon haldab talle antud raha ja kas ta astub õigeid samme, et tagada nende vahendite ümberjagamine vastavalt föderaalseadustele. Asjaomane organisatsioon peab föderaalvalitsuse edasise sekkumise vältimiseks tegelema igat liiki pettuste või rahaliste vahendite väärkasutusega.