Jagamisvara on tarkvara, mis on tasuta prooviversiooniks veebis allalaadimiseks saadaval. Prooviperioodi lõpus on kasutaja kohustatud järgima elektroonilist kasutajalitsentsi (EULA) tarkvara desinstallima või selle jätkuva kasutamise eest maksma.
Jagamisvara prooviperioodid varieeruvad mõnest päevast kuuni, nagu on märgitud EULA-s. Mõnel tarkvaral, sealhulgas paljudel mänguprogrammidel, on prooviperiood, mis põhineb programmi avamiskordade arvul, mitte selle arvutisse installitud päevade arvul. Näiteks kui jaotusvaraprogrammil on hindamisskeem, mis võimaldab 30 kasutust, jätkab programm tööd seni, kuni seda on 30 korda käivitatud. Ühel inimesel võib selleks kuluda mitu kuud, samas kui teine võib programmi mõne päeva jooksul 30 korda proovida.
Mõnel jagamisvaraprogrammil on sisseehitatud mehhanismid autori autoriõiguste kaitsmiseks pärast prooviperioodi lõppemist. Sel hetkel, kui kasutaja läheb programmi avama, kuvatakse veakast või hüpikaken, mis teavitab kasutajat prooviperioodi lõppemisest. Hüpikaken võib küsida registreerimisvõtit, mis tavaliselt antakse makse sooritamisel. Veebisaidi lingil klõpsates saate sooritada makse ja saada registreerimisvõtme või seerianumbri.
Muud jagamisvara vormid kasutavad halvatud hindamiskoopiaid. Need programmid on loodud selleks, et anda kasutajale hea ettekujutus sellest, mida tarkvara teeb, ilma kogu programmi avamata. Mõni stsenaariumi kirjutamise tarkvara ei võimalda kasutajal näiteks paketti ostmata salvestada rohkem kui paar lehekülge skriptist. Muud tüüpi jagamisvara ei pruugi võimaldada kasutajatel töid salvestada, printida või eksportida. Invaliidistunud jagamisvara pole nii populaarne kui täielikult töötav jagamisvara, kuna kasutajatele meeldib enne ostmist otsustamist tarkvara täielikult läbi harjutada.
Kui kasutaja ostab ühisvara, on litsents programmi praeguse versiooni jaoks hea. EULA-s on märgitud, kas ost hõlmab ka hilisemaid versioone. Varasematel aastakümnetel oli ost toote eluea jooksul kasulik, võimaldades kasutajal tasuta uuendada määramata ajaks. Enam see nii ei ole, sest autori töö tarkvara täiustamiseks muutes selle muutuvate operatsioonisüsteemide ja standarditega vastavusse on väga ajamahukas.
Programmi järkjärgulised versioonid on tavaliselt ostetud litsentsiga kaetud, samas kui näiteks versioonilt 5.x versioonile 6.0 muutmine nõuab uue ostu. Selle põhjuseks on üldiselt see, et järkjärgulised versioonid on algse koodi täiustused, samas kui versiooninumbri muutmine suuruselt järgmiseks täisarvuks viitab koodi olulisele uuendamisele. Autorid peavad seda “uueks programmiks”.
Jagamisvara erineb vabavarast selle poolest, et kasutaja nõustub mingil hetkel jagamisvara desinstallima või selle eest maksma. Tasuta tarkvara ei nõua tasumist. Reklaamvara ei nõua tasumist, kuid nõuab reklaamide majutamiseks tarkvaraliidest. Tarkvara, mis saadab autori(te)le kasutaja kohta teavet tagasi, nimetatakse nuhkvaraks. Nuhkvara ja reklaamvara on üldiselt ebapopulaarsed tarkvaravormid. Jagamisvara ei tohiks sisaldada reklaame ega nuhkvara.