Ühistulik elamine on elustiil, mille puhul mitmed omavahel mitteseotud isikud või üksikud pered jagavad kinnisvara või eluruumi. See erineb elutingimustest, nagu mitme korteriga korterid, kuna ühisvara on sageli osalevate liikmete ühiselt üüritud või omanduses ning see kasutab demokraatlikku otsustussüsteemi. Paljud ühistulise elamise aspektid aitavad inimestel jagada kulusid ja tööjõudu, et luua kõigile asjaosalistele sobiv elupaik.
Oma väikseimal tasemel võib ühistulist elamist sageli leida korteri või kodu jagavate toakaaslaste seas. Kuigi igal neist võib olla oma magamistuba, on ühiskondlikud ruumid, nagu köök, elutuba ja söögituba, kõigile võrdselt juurdepääsetavad. Ühistuliselt elavad toakaaslased peavad kokku leppima ka üüri, kommunaalide ja teenuste jagamise osas. Mõned võivad otsustada ka toiduvalmistamise ja toidu ostmise kulusid jagada, kuid paljud eelistavad igaüks teha oma sisseostud ja süüa ning jagada külmkapi ruumi võrdselt.
Ühistul elamist võib teha palju suuremas mahus, kus elanikud jagavad terveid korterikomplekse või suuri kinnistuid. Kuigi suurematel ühistutel võib igaüks või üksus asuda eraldi elamispinnas, võib siiski olla ühiseid ruume, nagu aiad, meelelahutusruumid või spordisaalid, mida kõik liikmed saavad jagada. Kinnisvara puudutavad otsused, näiteks keda lubada, kas hankida kulusid suurendavaid teenuseid (nt Interneti-uuendus) või parandada kinnisvara millegi näiteks ujumisbasseiniga, otsustatakse tavaliselt kõigi liikmete võrdsel häälel.
Ühistul elamisel on plusse ja miinuseid. Üks suurimaid eeliseid on tugivõrgustiku loomine liikmete vahel, kes võivad olla võimelised üksteist abistama just nagu pereliikmed. See eelis meeldib sageli neile, kes soovivad suuremat kogukonna- või peretunnet, kui nende elus praegu on. Tassi suhkru laenamine või erakorralise lapsehoidmise taotlemine võib olla palju lihtsam ja sõbralikum, kui naabriteks on inimesed, keda elanikud tunnevad lähedalt ja usaldavad.
Ühistulise elamise üks peamisi puudusi on see, et inimeste sotsiaalne käitumine ei ole alati egalitaarne. Nii nagu keskkoolis, võivad tekkida fraktsioonid ja klikke, vanemad liikmed võivad püüda valitseda nooremaid liikmeid ning kõmu tekitamine võib kiiresti häirida rahulikku sotsiaalset keskkonda. Paljud ühistud võtavad vastu ranged ja kõikehõlmavad reeglid, et suunata otsustusmenetlusi, kuid konfliktijuhtimise oskused on mis tahes koostööl põhineva eluolukorra oluline osa.