Mis on üheinimesenäitus?

Ehkki ühemehebändi sünonüüm ei ole, on ühe inimese saatel mitu kattuvat tunnust. Seda saab kasutada nii ütluse kui ka sõnasõnalise fraasina. Kui seda kasutatakse ütlusena, võib keegi öelda, et “see mees on ühe inimese saade”, viidates korvpallurile, kes teeb meeskonnas suurema osa skoori. Sagedamini kasutatakse seda sõnasõnalise fraasina üksikisiku kohta, kes korraldab meelelahutust ühele või mitmele pealtvaatajale.

Ühele inimesele mõeldud etendus võib hõlmata meest või naist ja see toimub tavaliselt elavas keskkonnas publiku ees. Esineja võib muu hulgas olla mis tahes kombinatsioon muusikust, koomikust, mustkunstnikust või kõnepruugist. Mõned näited üheinimesesaadete vahelistest võistlustest on komöödiaturniirid, slampoetry ning lauljate või laulukirjutajate võistlused.

Seda tüüpi saatel on sageli mõni nipp või trikk, mille järgi see on tuntud. Näiteks oli Gallagher kuulus mustkunstnik, kes purustas puu- ja köögivilju haamriga. Ta on ühe inimese saade. Tommy Emanuel oli kuulus akustiline kitarrist, kes oli tuntud oma võime poolest panna oma kitarririfid kõlama nagu terve bänd. Ta mängis peaaegu alati soolo.

Ühemehebänd on ehk kõige populaarsem termin üheinimesesaate all. See hõlmab ühte artisti või meelelahutajat, kes esineb otse laval või tänaval. Esineja mängib mitut instrumenti, peamiselt kitarri ja vokaali. Meelelahutajad võivad aga muutuda uuenduslikumaks heli tekitamise viisidega, kasutades oma käsi ja jalgu löökhääli esitavate keelpillide külge kinnitatud.

Sellised meelelahutajad mängivad kõikjal, alates traditsioonilistest muusikapaikadest ja lõpetades elavate tänavanurkadega. Tavaliselt mängivad nad näpunäiteid ja rajavad oma esinemisalad tiheda liiklusega jalakäijate tänavate või rahvarohkete ürituste lähedusse. Üheliikmeline bänd täidab tavaliselt paljude inimeste ülesandeid korraga. Mis üheinimeseetendusel esinejate arvus puudu jääb, see korvab sooloesineja mitmekesisuses. Andekas ja ainulaadne üheinimesesaade suudab käsitööst ära elada, olgu see siis täis- või osalise tööajaga.

Monoloogi võiks pidada üheinimeseetenduseks. Mees või naine esitab inimeste ees komöödiat või kõnet ilma teiste inimeste abita laval. Suuline sõna oleks sarnane üheinimesesaade, kuna esituse parandamiseks ei kaasata taustabände ega väliseid meelelahutajaid.