Mis on turvaturu liin?

Väärtpaberituru joon, tuntud ka kui SML ja mida nimetatakse iseloomulikuks jooneks, on riski-tulu joone graafik. Rida, mis on kapitalivarade hinnamudeli (CAPM) toode, kujutab tururiski ja oodatava tootluse vahelist seost. Analüütikud kasutavad seda investeeringutasuvuse võrdlemiseks erinevate portfellidega. Täpsemalt aitab see rida analüütikutel aru saada, milline on mõistlik riskitase teatud tulutaseme suhtes. Seda kasutavad tavaliselt portfellihaldurid, kes otsivad portfelli lisamiseks täiendavaid varasid.

Investorid tahavad tavaliselt varalt kahte asja – riskivaba ja palju tulu –, kuid seda kombinatsiooni on raske leida. Sellisena kasutavad portfellihaldurid tööriistu, mis aitavad neil varade jaoks parimaid hindu määrata. Väärtpaberituru liin on visuaalne tööriist, mis aitab juhtidel ja analüütikutel kindlaks teha, kas vara on turul üle- või alahinnatud või mitte, mis viib lõpuks paremate otsuste tegemiseni ja kasumlikuma portfellini.

CAPM-i kasutatakse konkreetse vara tootluse määramiseks. Valem on Ks = Krf + B (Km – Krf), kus Ks on antud väärtpaberi tootlus, Krf on riskivaba tootlus, Km on turu keskmine tootlus ja B on beeta. Beeta kujutab endast hajutamata riski; see tähendab riski, mida ei saa aktsiaportfelli omades hajutada. Beetaversiooni põhjal algab väärtpaberituru rida riskivaba intressimääraga ehk nullriskiga ning liigub üles ja paremale. Madala riskiga investeering asub liini alguses, seega mida kõrgem investeering on real, seda riskantsem on väärtpaber.

Kui üksiku väärtpaberi rida on portfelli väärtpaberituru joonest kõrgemal, näitab see, et aktsia on alahinnatud. Kui aktsia on joonistatud selle alla, tähendab see, et aktsia on ülehinnatud. Esimesel juhul võib investor riskitaset arvestades oodata suuremat tulu; viimasel juhul võib investor oodata vähem tulu kui sama riskitasemega võrreldavad väärtpaberid. Teisisõnu aitab SML portfellihalduritel kindlaks määrata optimaalse tootluse taseme, arvestades teatud riskitaset. See võib muutuda ka selliste makromajanduslike tegurite tõttu nagu majanduskasv, muutused ülemaailmsetes kapitalituru tingimustes ja inflatsioon.