Turukorrektsioon finantsturul on siis, kui aktsiahinnad langevad ja see võib olla piirkondliku või globaalse iseloomuga. Tavaliselt kujutab korrektsioon endast turuhindade lühiajalist langust, mis võib olla tingitud kõrvalistest asjaoludest, mis ei ole seotud aktsia finantstingimustega. Korrektsiooni ajal kaotavad aktsiad tavaliselt 5–20 protsenti oma väärtusest mõne nädala või kuuga. Investoritel ei ole ühte võimalust turukorrektsiooni korrektseks mängimiseks, kuigi on teatud strateegiaid, mis võiksid toimida, kui investoril on muudatuste tegemiseks rahaline positsioon.
Turukorrektsiooni käigus kaotab enamik aktsiaid väärtust, ulatudes halva tootlusega väärtpaberitest kuni valdkonna liidriteni, mis on muidu ajaproovile vastu pidanud. Kuna mõlemad grupid võivad lühiajalise languse ajal lüüa, on üks võimalus turgudel mängimiseks müüa mõned portfelli nõrgemad nimed, aktsiad, mis ei olnud isegi enne korrigeerimist silmapaistvad. Lisaks nõrkadele tulemustele võib turukorrektsioon olla ka hea aeg riskantsete aktsiate mahalaadimiseks. Finantsturgude tagasitõmbumine on hea aeg oma riski/tulu profiili hindamiseks ning turukorrektsioon tuletab meelde, et riskantsed investeeringud võivad teatud tsüklite jooksul portfelli kahjustada.
Kuna kõrgekvaliteediliste aktsiatega kaubeldakse turu langustrendi ajal suure tõenäosusega allahindlusega, saavad investorid seda võimalust kasutada kallete aktsiate ostmiseks nende müügi ajal. Nõrkade või riskantsete investeeringute müügist saadav kasum võidakse suunata kvaliteetsetesse väärtpaberitesse. Kuni ettevõtte majanduslikud põhialused on tugevad, sealhulgas müük ja kasum, võidakse aktsiaid turukorrektsiooni ajal põhjendamatult karistada. Selle põhjuseks on asjaolu, et hirm või mõni muu lühiajaline sündmus soodustab ostu-müügitegevust, kuid kui tolm on maha vajunud, on tugeval ettevõttel suure tõenäosusega võimalik taastuda. Investeerides majanduslanguse ajal, saavad investorid eelseisvat kasumit saada.
Investorid võivad aktsiaturult lahkuda, kui turuhinnad langevad. Aktsiatesse investeerimise asemel võivad nad koguneda turvalisematesse varaklassidesse, näiteks võlakirjadesse, mis maksavad investoritele teatud aja jooksul kindla sissetulekuga summa. See on hea viis turgude mängimiseks seni, kuni võlakirjad toovad arvestatavat tulu. Kui näiteks võlakirjade intressimäärad on samaväärsed või madalamad kui hoiukonto tootlus, on vähe stiimulit riski aktsiatelt võlakirjadele üle kanda.