Türeotoksikoos on seisund, mis tekib siis, kui kilpnääre eraldab liigselt kilpnäärmehormooni, mis põhjustab vereringe tõusu. Sündroom on sageli seotud hüpertüreoidismiga, kus kilpnääre toodab üle hormoone. Seda võivad põhjustada ka teatud haigused või seisundid, mis stimuleerivad kilpnääret täiendavalt ladestunud hormoone vabastama. Kaks kaasatud hormooni on vaba türoksiin ja trijodotüroniin.
Üks levinumaid haigusi, mis põhjustab türeotoksikoosini viivat hüpertüreoidismi, on Gravesi tõbi. See on autoimmuunhaigus, mis põhjustab kilpnäärme liigset hormoonide tootmist. Seda iseloomustab kilpnäärme suurenemine, mida nimetatakse ka struumaks.
Teine probleem, mis võib sageli põhjustada türotoksikoosi, on türeoidiit ehk kilpnäärmepõletik. Sellel on erinevad põhjused, sealhulgas infektsioonid ja autoimmuunhaigused. Mõnikord kogevad naised sünnitusjärgset türeoidiiti, mis põhjustab hüpertüreoidismi esimesel aastal pärast sünnitust, kuigi tavaliselt on see ainult piiratud aja jooksul.
Türotoksikoosi allikaks võivad olla ka mitmed muud probleemid. Healoomulised kasvajad ehk kilpnäärme adenoomid ja multinodulaarsed struumad võivad muutuda mürgiseks ja põhjustada liigsete hormoonide teket. Ka ravimid ja kiiritusravi võivad olla soodustavad tegurid.
Türeotoksikoosi sümptomiteks on tavaliselt higistamine, värinad ja südame löögisageduse tõus. Patsiendid võivad kogeda ka ärevust ja ülitundlikkust kuumuse suhtes. Mõned haiged võivad tunda end tavapärasest näljasemana, kuid kaotavad ka kaalu. Gravesi tõve korral võivad täiendavad sümptomid hõlmata struumat ja silmade pundumist.
Diagnoosimise esimene samm on tavaliselt füüsiline läbivaatus. Kui patsiendi sümptomid ja füüsiline seisund viitavad türotoksikoosile, määrab arst tõenäoliselt vereanalüüsi. Kilpnääret stimuleeriva hormooni madal tase ja kõrge türoksiini või trijodotüroniini tase kinnitavad diagnoosi.
Saadaval on mitu ravivõimalust. Võib kasutada ravimeid, mis pärsivad kilpnäärme hormoonide tootmist, mida nimetatakse türeostaatikumideks. Võib kasutada ka beetablokaatoreid, kuigi need ravivad ainult türeotoksikoosi sümptomeid, mitte põhjust. Mõnikord on kilpnäärme osa või kogu eemaldamiseks soovitatav operatsioon. Radioaktiivset joodi saab kasutada ka kilpnäärme ületootvate rakkude hävitamiseks.
Ravimata jätmise korral võib türeotoksikoos põhjustada kilpnäärme tormi ehk türeotoksilist kriisi. See on väga ohtlik seisund, mis tekib siis, kui hormoonide tase veres jõuab äärmiselt kõrgele. Patsientidel on kõrge vererõhk, kiirenenud südametegevus ja kõrge palavik. Kilpnäärmetormi tuleb koheselt ravida, kuna see võib lõppeda surmaga.