Türeoglobuliin on teatud tüüpi valk, mida leidub kilpnäärme sees. Mõnikord nimetatakse seda lühidalt Tg-ks, see on kilpnäärmehormoonide tootmiseks hädavajalik, kuna nende valmistamiseks kasutatakse selle struktuuri osi. Hashimoto tõvena tuntud seisundis tekivad inimestel türeoglobuliini vastased antikehad, mis hävitavad selle ja põhjustavad kilpnäärmehormooni puudust.
Normaalne kilpnääre moodustub paljudest ümaratest kujunditest, mida nimetatakse folliikuliteks, mille sees hoitakse kolloidiks nimetatavat ainet. Iga folliikuli sein on valmistatud ühest kilpnäärme rakkude kihist. Kolloid koosneb suures osas türeoglobuliinist, mida need kilpnäärmerakud toodavad.
Türeoglobuliini molekul toimib kilpnäärmehormoonide tootmisel omamoodi karkassina. See koosneb paljudest väiksematest ühikutest, mida nimetatakse türosiinideks. Kilpnääre omastab joodi ja liigub kolloidi, kus see kinnitub teatud kohtades mõne türosiini külge, moodustades nn jodotürosiinid. Seejärel ühinevad jodotürosiinide paarid kilpnäärmehormoonide moodustamiseks, kuigi need jäävad sel hetkel siiski “tellingute” külge.
Lõpuks neelavad folliikulit vooderdavad kilpnäärmerakud kolloidi osad ja seedivad selle, purustades türeoglobuliini ja vabastades kilpnäärmehormoonid. Hormoonid liiguvad rakkudest välja verre, kust need viiakse erinevatesse kehaosadesse. Kilpnäärmehormoone on kaks erinevat: türoksiin ehk T4 ja trijodotüroniin ehk T3. Nad toimivad rakkudele kogu kehas, mõjutades ainevahetuse kiirust, arengut ja kasvu.
Hashimoto tõve või Hashimoto türeoidiidina tuntud seisundi korral ründab keha ise kilpnääret. Tavaliselt loob immuunsüsteem antikehi, mis on suunatud näärme erinevatele osadele, sealhulgas türeoglobuliinile. Kilpnäärmehormoonide tootmine väheneb, mille tulemuseks on nn hüpotüreoidism, kus keha funktsioonid aeglustuvad. See põhjustab selliseid sümptomeid nagu väsimus, kaalutõus, külmatunne ja kuiv nahk. Kuigi kilpnääret ei saa parandada, saab seda seisundit ravida sünteetilise või loodusliku asendajaga, et asendada puuduvad hormoonid.
Kilpnäärmevähi tekkimisel tõuseb türeoglobuliini tase veres sageli, nii et pärast ravi võib seda taset jälgida, et kontrollida, kas vähk on täielikult eemaldatud. Türeoglobuliini taset jälgitakse ka teatud aja jooksul pärast vähiravi, kuna tõus võib viidata vähi taastumisele. Mitmed muud, vähktõvega mitteseotud haigused võivad põhjustada taseme tõusu, näiteks kilpnäärmepõletik, ja ka antikehade olemasolu võib mõõtmisi mõjutada.