Täpp on tüpograafiline sümbol, mida kasutatakse järjestamata üksuste loendi tähistamiseks. Mõnikord nimetatakse seda ka glüüfiks, mis tüpograafias tähistab graafilist elementi, mille kindel eesmärk on tekstile struktuuri lisada. Täpploendeid lisatakse sageli sellistesse dokumentidesse nagu tehnilised juhendid, ülevaadetega märkmed ja erinevat tüüpi esitlused. Tekstiosa jagamine täppideks võib sageli muuta üksikasjaliku ja tehnilise teabe lugejatele hõlpsamini mõistetavaks ja säilitatavaks. Olenevalt teemast ja selle keerukusest võib igale täpile järgneda üks sõna, definitsiooniga seotud sõna või asjakohane lühike fraas.
Erinevalt järjestatud loendi numbritest näitavad täppidega loendis olevad punktid, et üksuste järjekorda saab ümber korraldada ilma teabe tähendust muutmata. Kaasaegne tekstitöötlustarkvara võimaldab täppistiilide osas palju kasutajate loovust. Täppidel on sageli vaikesümbolina ümmargune must täpp, kuid kasutaja saab seda seadet hõlpsasti muuta ning soovi korral teha erineva kuju ja värviga täppe. Märgid, ruudud, kolmnurgad ja rombikujulised kujundid on enamikus tekstitöötlusprogrammides tavaliselt täppide jaoks standardsed valikud. Seda tüüpi loendisümboliteks saab valida ka lõikepildi ikoone ja isegi väikseid pilte.
Täpploendis olevat teavet kasutatakse mõnikord kokkuvõtte osana ja nende loendite seotud grammatikareeglid võivad olla mõnevõrra erinevad. Kuna paljud täpploendid ei sisalda täislauseid, võivad mõned kasutajad esialgu olla ebakindlad, kas igas üksuses tuleks pärast lõppsõna kasutada punkti või punkti. Nende loendite üldtunnustatud grammatikareeglid nõuavad, et iga üksus, välja arvatud viimane, peaks lõppema semikooloniga. Üldjuhul peaks täpploendi viimasele sõnale järgnema punkt, kuigi paljudel juhtudel peetakse neid loendeid siiski vastuvõetavaks, ilma punktita lõpus.
Tavalised täppide graafilise disaini kokkulepped nõuavad konkreetset ridadevahet. Levinud viga, mida mõned dokumendikujundajad teevad, on taane iga täppidega üksuse tekstile, nii et see ei langeks vahetult loendi ees ja järel oleva tekstiga õigesti kokku. Tulemus võib tunduda visuaalselt segasem ja anda muidu korralikule lehele või esitlusele peenelt ebaprofessionaalse välimuse.