Mis on tume satiir?

Tume satiir on satiiri vorm, mis hõlmab teemasid ja ideid, mida peetakse tumedateks või morbiidseteks ning mis sageli kasutab neid ideid keeruliste või moraalselt mitmetähenduslike küsimuste uurimiseks. Põhistruktuuri või eesmärgi poolest sarnaneb see igale muule satiirivormile, milles huumorit kasutatakse iroonilistel eesmärkidel, et avaldada väidet teatud idee või praktika kohta. Tume satiir kasutab aga tumedat huumorit, mis ei pea tingimata olema naljakas, vaid selleks, et huumorit kasutada õuduse või ebameeldivuse korvamiseks. Jonathan Swifti esseed A Modest Proposal võib vaadelda seda tüüpi satiirina, kuna selles pakutakse välja kannibalismi kui lahendust vaeste toidupuudusele.

Sarnaselt teiste satiirivormidega on tume satiir huumori, kuigi antud juhul tumeda huumori kasutamine konkreetse sõnumi või kriitika edastamiseks. Näiteks võib keegi kasutada satiiri, et osutada puudustele konkreetses poliitilises süsteemis, näiteks nali, mis satiirib ebatõhusat poliitilist protsessi, võrdsustades selle inimestega, kes püüavad hoida paati uppumast, puurides paati auke. Tumedas satiiris on aga punkti panemiseks esitatud kujundid ja ideed sageli tumedama ja süngema tooniga.

See sarnaneb mõnes mõttes tumeda huumoriga, milles tehakse nali, mis ei ole oma olemuselt naljakas, vaid millegi õudse valgustamiseks. Tumedas satiiris võib halastamatut poliitilist juhti satiirida palju tumedamate ja ebameeldivate metafooride abil. Bret Easton Ellise romaan American Psycho on selle satiiristiili näide, kus peategelase vägivalla ja eneseupitamise kaudu satiiritakse 1980. aastate Ameerika ärikultuuri liialdust ja ahnust. Isekust ja ebainimlikkust on raamatus kujutatud peategelase kaudu, kes on Wall Streetil töötav sarimõrvar, ja kuidas teised tegelased temaga suhtlevad.

Jonathan Swifti tagasihoidlik ettepanek on võib-olla kõige kuulsam tumeda satiiri teos. Selles 1729. aasta teoses pakub Swift Iirimaa vaestele ja näljastele kodanikele välja lahenduse, mille kohaselt nad müüvad oma lapsi lihana jõukatele inglastele. See on muidugi õõvastav ja eemaletõukav väljavaade ning seda tüüpi satiiri eesmärk on panna lugeja juba ideest tagasi tõmbuma. Praegusel vastikustundel peaks lugeja aga mõistma, et soovitus on mõeldud kommentaariks rikaste apaatia kohta vaeste suhtes ja meeleheitlikele meetmetele, mida inimesed võivad ellujäämiseks võtta.