Tulude ja kulude aruanne on teatud tüüpi finantsdokument, mis on loodud selleks, et tuvastada kõik teatud perioodi jooksul saadud tulud, dokumenteerides samal ajal ka kõik sama perioodiga seotud maksed või kulud. Lisaks sellele, et seda kasutatakse ajalooliste andmete kogumise vahendina, on seda tüüpi aruandeid võimalik koostada ka tulevase perioodi kohta, võttes kulude ja tulude kombinatsiooni aluseks selle perioodi tegevusprognoosid. Mõlema rakenduse puhul on mõte kasutada andmeid tulude ja kulude tasakaalu analüüsimiseks ning teha kindlaks, kas tegevuse tulemus on äritegevuse huvides.
Tulude ja kulude aruande üks eesmärke on luua tööriist, mis on abiks finantsjuhtimise ülesande täitmisel. Selleks võetakse arvesse kõik perioodiga seotud tulud ja kulud. See tähendab, et väljavõtte detailis sisalduvad nii realiseerunud kui ka realiseerimata tulud, mis hetkel teada on, koos nii tasutud kui ka tasumata võlakohustustega. Kehtivad mõned erandid, näiteks kapitalivara müügist saadava tulu või pärandiga seotud tulu või müügist saadava tulu väljajätmine.
Tulude ja kulude aruande väärtus, olgu see siis hiljuti lõppenud perioodi kohta või eelseisva perioodi prognoosina, peab omama ettekujutust ettevõtte rahalisest heaolust. Selline lähenemine võimaldab analüüsida põhiteavet, mis võib omakorda käivitada mõningaid muudatusi selles, kuidas ettevõte võlgu haldab või kuidas olemasolevaid ressursse kasutatakse. Lisaks ettevõtetele, mis tegutsevad kasumi teenimise eesmärgil, saavad seda konkreetset tööriista kasutada sissetulekute ja võlgade haldamise vahelise seose jälgimiseks ka teised organisatsioonid, nagu klubid, seltsid või isegi heategevusorganisatsioonide hallatavad haiglad.
Parimal juhul näitab tulude ja kulude aruanne, et praegune erinevatest allikatest laekuvate tulude tase on praegu hallatava võlasumma juures piisav tegevuse jätkamiseks. Võrreldes iga tulu- ja kuluaruannet, mis on seotud mitme järjestikuse perioodiga, on võimalik tuvastada positiivseid või negatiivseid trende, mida on võimalik täpsemalt hinnata ja mis võib anda ideid, kuidas ettevõtte rahaasju paremini kasu tuua. See võib suurendada võimalusi ettevõtte finantsseisundi tugevdamiseks või vähemalt hoida selle stabiilsuse kahju võimalikult madalal mingisuguse laiema majandussurutise ajal.