Tsiviilhageja on pool, kes esitab tsiviilhagis kaebuse. Sellistel juhtudel esitab hageja tavaliselt üksikisiku, ettevõtte või valitsuse vastu hagi väidetava rikkumise eest. Tsiviilhageja taotleb kaebuste hüvitamist kas vormis või raha, kaupade või juriidilise korralduse, näiteks ettekirjutuse näol. See erineb kriminaalasjast, kus kuriteoohvrite nimel tegutseb prokurörina riik või muu kohalik omavalitsus.
Tsiviilhageja esitatud kaebus toob kaasa tsiviilhagi vaid juhul, kui vaidluse saab lahendada eraviisiliselt ja ilma kriminaalsüüdistuseta. Tsiviilhageja on süüdistav pool, kostja aga süüdistatav. Hageja on eraisik – üksikisik, eraettevõte või mittetulundusühing. Tsiviilasja kostjaks on tavaliselt mõni muu eraisik – mõni muu üksikisik, äriühing või mittetulundusühing.
Mõnel juhul võib tsiviilhagi kostjaks olla osariik, kohalik või riigi valitsus. Juhtudele, kus tsiviilkostjaks on valitsusasutus, on iseloomulikud vaidlused, mille puhul valitsuse seadus või menetlus on isikule või ettevõttele tõenäoliselt ülekohut teinud, kuid mitte kuritegelikult ega tingimata viisil, mis mõjutaks kogu elanikkonda. Mõnikord aga kaevatakse valitsusasutuste vastu esitatud tsiviilhagid edasi ja need jõuavad kõrgemate kohtusüsteemideni.
Olenevalt riigist võivad juhtumid ulatuda kuni apellatsioonimenetluses kuni riikliku kohtusüsteemini, kus otsus võib tegelikult mõjutada kogu elanikkonda. Üks kuulus näide sellest on USA kohtuasi nimega Roe vs Wade, mis oli tsiviilhagi, mille Norma McCorvey – varjunime Jane Roe all – esitas Texase osariigi vastu 1973. aastal. McCorvey taotles õigust teha abort. Juhtum jõudis edasi kuni Ameerika Ühendriikide ülemkohtuni. Ülemkohtu otsus Roe kasuks lõi riikliku pretsedendi, mis andis kõigile naistele õiguse aborti taotleda.
Avalik valitsus võib mõnikord olla ka tsiviilhageja. Kui näiteks ajalehes on tundlikku materjali, mida valitsus ei soovi avaldada, võib valitsus ajutise ettekirjutuse võitmiseks esitada tsiviilhagi. Sel juhul peab valitsus esitama tsiviilhagi; kriminaalasi oleks kohatu, kuna leht ei tee materjale avaldades midagi kriminaalset. Seejärel otsustab juhtumit juhtiv kohtunik või žürii, kas valitsusel on põhjust avaldamisega edasi lükata.